22. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riik ja rahandusministeerium, kes peaks hea seisma rahvusliku finantsturu arengu eest, otsustas hoopis sellelt tooli alt tõmmata. Pärast Hansapanga lahkumist Tallinna börsilt neli ja pool aastat tagasi oli Eesti Telekomi aktsia veel ainus väärtpaber mille puhul sai rääkida likviidsusest.

Mis saab edasi? Lähipäevil näeme Tallinna börsil ilmselt aktsiate võimsat hinnarallit, sest Eesti Telekomi aktsiate alt vabaneb kokku 1,6 miljardit krooni, sellest pea pool miljardit saavad Eesti era- ja juriidilistest isikutest väikeinvestorid.

Usun, et sellest kümned kui mitte sajad miljonid kroonid lähevad (ja osaliselt ongi juba läinud) Tallinna börsile teistesse aktsiatesse. Välisfondide raha suuremalt jaolt seda ei tee. Ilmselt jäädakse mõneks ajaks ootama. Näiteks kas või seda, kas börsile on tulemas uusi ettevõtteid. Kui seda ei juhtu, siis hakatakse siinselt turult tasapisi väljuma, mis toob endaga kaasa hindade korraliku kukkumise.

Riigi tegutsemine on mõistetav. Eelarve tasakaalus hoidmise nimel tasus ehk seda teha. Aga samas tuleks Eesti Telekomi müüki kompenseerida riigiettevõtete kiire börsileviimisega. Muidu võib juhtuda, et euro nimel ohverdati börs, aga päris kindel ei saa ühisraha tulekus ikka olla.

Autor: Haldusuudised.ee