24. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ehitushinnad võiksid pigem hakata tõusma. Materjalide ja alltöövõtjate hinnad hakkavad tõusma,“ prognoosis Sauk äsja Äriplaani konverentsil Äripäeva peadirektori Igor Rõtovi küsimustele vastates.

Sauk toonitas, et täna on oht sõlmida elu halvimad lepingud, kui eeldada, et hinnad jätkavad langust, aga tegelikult kujuneb olukord vastupidiselt, siis oled sa ennast nii-öelda odavate hindadega tellijale ära lubanud.

Sauk tunnistas, et ehituses ei ole palgavähendamistel ja töötajate koondamistel veel lõpp, kuna paljudel ehitusettevõtjatel saab lihtsalt aasta lõpuks töö otsa, kusagilt aga peab ettevõtja kokku tõmbama. Tema sõnul võiks täna rääkida taas ümbrikupalkadest.

„Peatöövõtjate puhul sellest rääkida ei saa, aga alltöövõtjatel võib olla probleeme, kui vaadata, et ehituskonkurssidel erinevad hinnad endiselt 50 protsenti,“ põhjendas ta, mis viitab tema hinnangul sellele, et kusagilt hoitakse kokku, milleks võib suure tõenäosusega olla maksude mittemaksmine.

Laenu saamise kohta pangast ütles YIT Ehituse juht, et tema ei ole kuulnud, et keegi väga laenu oleks saanud. „Pigem tähendavad uued laenud seniste restruktureerimist,“ pakkus ta. „Ilmselt ei taha pangad ise ka tunnistada, kui halvad laenud neil portfellis on.“

Sauk nõustus, et elamute ruutmeetrihindade puhul on surve alanemisele. „Endiselt jätkub hinnasurve pankadel, sest kunagi peavad nad kokkuostetud korterid maha müüma ja seepärast saab hind langeda,“ kommenteeris ta.

Ka arvas Sauk, et elukondlikud hooned saavad kinnisvaraturul kõige varem hoo sisse, nagu see igal pool maailmas on. YIT Ehitus plaanib tema sõnul järgmisel aastal kahe korterelamu ehitust Tallinnasse ja ühe ehitamist Pärnusse. Küll lootis Sauk, et investeeringud tööstusse tulevad päevakorda.

Kui mitmed ehitusettevõtted tänavu pankrotistuvad, on Sauki sõnul raske ennustada. „Tahaks öelda, et tuhanded, aga kümned kindlasti,“ arvas ta. „Probleemsed on just keskmised firmad, kel ei ole võimalusi, oskusi. Suurte ettevõtetega ei juhtu midagi,“ lisas ta.

Lätist ja Leedust rääkides tõdes Sauk, et eristume neist tugevalt. Ehitusettevõtjad ja ehitusmaterjalide tootjad pigem põgenevad nendelt turgudelt. Soomest on aga saanud taas riik, kuhu ehitusettevõtjad tagasi pürivad, kuna seal on seis oluliselt parem. „Oleme ise ka sees seal tütarettevõttega,“ märkis ta, lisades, et kohalike ettevõtjate vastuseis on aga väga suur.

Riigitellimuste ja eurorahade kohapealt leidis Sauk, et olukord on parem kui aasta-kaks tagasi, mis puudutab eelkõige infrastruktuuriprojekte - prügilaid, teedeehitusi. „Võiks loomulikult rohkem teha, aga oleme õigel teel,“ sõnas ta.

Sauk uskus, et Eestil siiski jätkub ehitusvõimsust kõiki neid 10 mld krooni ettenähtud euroraha ära kulutada. Ehitusvõimekust on küll palju kokku tõmmatud. „Ressurssi ikka on tegelikult,“ arvas ta, ja kindlasti peaksime suutma ka vajadusel inimesi tagasi tuua ehitusse.

Millele peab keskenduma väike ehitusettevõtja tuleval aastal, soovitas Sauk lihtsaid asju, nagu oma kodu korda tegemine, miinimumressursi ülevaatamine, heade lepingute püüdlus. „Ega rohkem ei oskagi soovitada,“ ütles ta.

Autor: Haldusuudised.ee