28. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kohalikud elanikud, kellega Äripäeva venekeelsel sõsarlehel Delovõje Vedomostil õnnestus rääkida, ütlesid, et Narvast tuuakse sinna regulaarselt uusi inimesi, enamjaolt asotsiaale, ning pannakse tühjadesse korteritesse elama. Toob neid sinna keegi Sergei Levtšenko, T.P.Projekt OÜ tegevdirektor.

Võlgnikku külastavad firma T.P.Projekt OÜ esindajad nõudega võlg kustutada. Kui majandusraskustesse sattunud inimene ei suuda seda teha, pakutakse talle "abi" - võtta firmalt laen. Kui nõusolek on saadud, käivitub järgmine skeem: võlgnik kirjutab alla 20-leheküljelisele lepingule, mida ta ei hakka läbi lugema. Laenu tagatiseks on korter, reaalset raha inimene ei näe, see läheb otse korteriühistu arvele.

Võlg kasvab kiiresti

Kui inimene ei suuda oma maksekohustusi täita, hakkab võlg ülehelikiirusel kasvama. Näiteks Olga Ogorodnikova võlgnevus kasvas vähem kui aastaga 4600 kroonilt 54 000-le (Ogorodnikova ei ole veel korterit kaotanud).

Kuna suurem osa narvalasi ei suuda kustutada kümnetesse või isegi sadadesse tuhandetesse ulatuvat võlga, paneb kohtutäitur võlgniku korteri sundmüüki. T.P.Projekt ostab korteri faktiliselt võlasumma eest välja ning seejärel müüb juba turuhinnaga, kuid omanik ei saa korteri müügist sentigi.Need, kes ei suuda viie päeva jooksul leida endale uut peavarju ning korterit vabastada, võivad leida end Sirgalast. Nii juhtus 2007. aastal Romani ja ta emaga. Romani sõnul võtsid nad kommunaalvõlgnevuse kustutamiseks firmalt laenu, kuid ei suutnud seda tagasi maksta.

Edukas koostöö ühistutega

Sergei Levtšenko väitis, et pretensioone hakati firma vastu esitama pärast seda, kui firma töötajad otsustasid kandideerida Narva volikogusse, kuigi nad on juba kuus aastat teinud edukalt koostööd korteriühistutega ning saanud kätte võlgu enam kui 4 miljoni krooni eest. Ka munitsipaalettevõtted on tellinud neilt võlgade sissenõudmise teenust ning mingeid kaebusi pole olnud.

Levtšenko tunnistas, et viivised on natuke liiga kõrged, kuid seda tegid nad teadlikult, et sundida võlgnikke võlgade kustutamisega tegelema. Levtšenko sõnul ei sundinud keegi inimesi vägisi lepingutele alla kirjutama. "Kõik lepingud kirjutati alla kontoris, turvakaamerad salvestasid kogu protsessi," väitis Levtšenko. Sirgalasse aga tõid nad inimesi, kes ei suutnud leida elamist Narvas, lisas ta. Levtšenko kinnitas, et nad majutati korteritesse, mida firma üüris või ostis.

Võlg suurem korteri hinnast

Levtšenko väitis, et korteri müügist ning võla kustutamisest järele jäänud raha andsid nad inimestele tagasi, kuigi mõnikord oli võlg korteri maksumusest palju suurem.

"Kõik räägivad, kui halb on firma, kuid keegi ei räägi sellest, et aastaid ei oldud kommunaalmakseid tasutud, ei taheta oma probleeme lahendada ega võeta ühendust, eelistades jaanalinnu kombel pea liiva sisse peita," kommenteeris Levtšenko nende kohta esitatud süüdistusi.

TAUST

Kohtla-Järve võimud ei tea midagi

Kohtla-Järve linnaosavanem Stanislav Bet, kelle vastutusvaldkonda kuulub ka Sirgala, ütles, et Narva elanikele nad kortereid eraldanud ei ole, kuigi mõned neist elavad alevikus.

"Kellelgi on isegi sissekirjutus olemas, kuigi ma ei tea, kuidas ta selle sai," teatas Bet. "Mina ei ole kellelegi midagi andnud."Linnaosavanem ei tea, kuidas Levtšenkol õnnestus inimesi Sirgalasse sisse kirjutada.

NUMBER5% päevas on Narva inkassofirmast T.P.Projekt võetud laenu puhul viivis, kui laenu võtja ei suuda seda õigeks ajaks tasuda, aastas teeb see üle 1800 protsendi. Võlaõigusseaduses on kirjas, et viivised ei tohi ületada laenusummat.

Autor: Haldusuudised.ee