29. september 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kitsas aeg suunab viimase säästu salve kasvama

Majanduslik ebakindlus paneb inimesed puhvrit koguma, mistõttu kasvas aasta jooksul tähtajaliste hoiuste maht 14 protsenti.Hoiuste üldnumber on suhteliselt stabiilne olnud, mis on tegelikult üllatav.

"Ei lähe ju ostma perele kolmandat plasmatelerit, kui kardad, et võib-olla pole sul mõne aja pärast tööd," selgitas SEB privaatpanganduse osakonna strateeg Peeter Koppel, miks aina rohkem paigutatakse tähtajalisse hoiusesse.

Tema sõnul ei taha inimesed võtta enam suuri riske. Praegu näib paljudele inimestele tulevik tume ja raha ei kulutata enam nii heldekäeliselt kui mõni aasta tagasi.

Eesti üldiste hoiuste turul pole aga suuremaid muutusi. "Hoiuste üldnumber on aga suhteliselt stabiilne olnud, mis on tegelikult üllatav," lausus Sampo Panga finantsjuht Ivar Pae. Tema sõnul on tähtajaliste hoiuste osakaal kasvanud, sest tähtajalise raha intress on mitu korda tulusam.

Kasv võib jätkuda

"Inimesed on saanud kahju. Nad eelistavad hoida raha ja panna seda tootesse, mis ka teenib, mitte ei hoita enam lihtsalt raha kontol," lisas Pae.

Pae sõnul on praegune suundumus äärmiselt normaalne nähtus. Tema hinnangul võib tähtajaliste hoiuste kasv kesta veel vähemalt aasta aega, aga ühel maal tuleb sellele tõusule kindlasti piir ette.

Tööpuudus toob raha välja

Peeter Koppel arvas, et kui kõik halvad stsenaariumid teoks saavad ja tööpuudus kasvab, võetakse hoiused tähtaja möödudes jälle kasutusele. "See praegune olukord on ebakindlusele omane sähvatus, vähemalt mina arvan nii," lausus Koppel.

"Olukorra muutust võiks oodata, kui majanduses ilmnevad esimesed paranemise märgid ja firmad julgevad jälle oma arengusse ja laienemisse raha panna. Samuti siis, kui eraisikud tähtajaliste hoiuste asemel riskantsemate investeerimisvõimaluste peale hakkavad mõtlema," lausus Nordea Pank Eesti investeerimis- ja säästutoodete juht Jürgen Rehemägi.

Juhul, kui tähtajaliste hoiuste osakaal siiski tõusujoones liigub, väheneb tarbimine. "Kui hoiused kasvavad edasi, ei tarbita enam teps mitte nii palju. Tõusujoones kulgemine toob kaasa selle, et sisetarbimise suhtes tundlikud sektorid ei tunne end nii mugavalt," lisas Koppel.

Kommentaar

Heldur Meerits, investorite liidu juht

Inimesed on ettevaatlikumad ja koguvad sääste. Ratsionaalsem on sääste hoida tähtajalise hoiusena. Julgust aktsiatesse investeerida on viimase aasta jooksul oluliselt vähemaks jäänud. Pangad võiksid olla selle üle õnnelikud, siis on neil hoiuste baas natuke stabiilsem ja saab anda pikemaid laene. Kui inimesed on omaks võtnud tähtajaliste hoiuste tegemise, siis seda tehakse edasi.

Omal käel aktsiaostjate osakaal on kahanenud ja arvatavasti kahaneb ka tulevikus.

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474