6. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna linnapea hinnangul on Swedbank umbes 300 000 inimese usaldust lihtsalt kuritarvitanud. "Ligi 300 000 pensionikogujat Eestis on usaldanud oma kohustusliku II pensionisamba Swedbankile, kuid nende usaldust on kuritarvitatud. Panga sõnum inimestele näib olevat, et lollid olite, kuid lollidelt tulebki raha ära võtta," püüab Savisaar osast pensioniinvesteeringust ilmajäänutele meeldida.

Savisaare hinnangul Eesti pensionifondide tulemused on nõrgad ja seda eelkõige suurtel fondidel. "Kõige nõrgem pensionivara valitseja on olnud Swedbank, mis hiljuti avalikkuse ette tulnud uudiste kohaselt oli Eesti inimeste pensionisäästudega lappinud ka omi muid auke. Pank tegutses nii päästmaks ennast ja jätmaks kroon krooni haaval oma pensionivara koguvad töötavad inimesed saatuse hooleks," kirjutab ta.

"Ühesõnaga käitus pank põhimõttel – usaldus on tore ja veenev mõiste toote müümisel, kuid raskel ajal vaadaku igaüks ise, kuidas hakkama saab," lisab linnapea.

Parteijuhi arvates jääb pankade käitumist vaadates mulje, et inimeste pensioniraha peetakse lolliks ja riskivabaks rahaks. "Kuidas muidu oleks seletatav Swedbanki tegevus pensioniraha paigutamisel panga enda võlakirjafondi Private Debt Fund, mis oli raskes seisus ja vajas päästmist. Pank otsustas oma vara päästa tulevaste pensionäride arvel. Pank võib rääkida mida iganes, kuid fakt on see, et Swedbank paigutas II pensionisamba klientide raha riskantsesse võlakirjafondi veel eelmise aasta lõpus, kui kriis oli täiel määral pihta hakanud ja kõigi oli selge, et see võlakirjafond on hapu ja läheb veel hapumaks," kirjutab Savisaar.

Samas viskab parteijuht kaude kivi ka praeguse valitsuse kapsaaeda. "Võib olla on sellise kahetsusväärse pangandusolukorra põhjustanud seik, et meie pangad on jäetud omapead, nad on nurka surutud ja neil puuduvad väljavaated omal käel toime tulla. Ehk on tänased pangad oma sisult nagu näljas, elamispinnata ja tööta inimene, kes on häda sunnil pidanud vargile minema. Äkki oleks ka meie pangad finantskriisis rahalist riigi toetust vajanud, nagu seda on saanud paljude teiste riikide pangad," arutleb keskerakondlane.

Savisaar möönab, et Eestis tegutsevad pangad ei ole riigi tuge ka küsinud, kuid võib olla on nad seda tegelikult vajanud. "Ehk on õigem, kui pangad oma probleemidest avalkult räägiksid ja oma valupunktid välja tooksid. Ehk leiame üheskoos sellise lahenduse, et raha ei peaks välja trikitama ja skeemitama kõige kaitsetumalt ja nõrgemalt, kes usaldab oma ainukese pensionivara just seda potentsiaalselt kuritarvitada püüdvate pankade valdusesse," jätab Savisaar mulje, justkui oleks riigi raha eest valmis "panku päästma".

Autor: Haldusuudised.ee