Arvamus: kindlustusseltside liit – kas kindlustusmaailma heategija?

Sulge haarama ajendas mind 26. oktoobri
Äripäevas avaldatud Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKSL) juhatuse esimehe
Kristjan Niinemaa kirjutis, milles ta kogu liidu nimel avaldab toetust
niinimetatud netohinnastamise mudelile kindlustuses. Selle mudeli kohaselt
maksaks kindlustuse ostja ehk klient tasu teenuse eest otse maaklerile,
kindlustusseltsil oleks maaklerile vahendustasu maksmine keelatud.

Avalikkusele püüab EKSL juhatus jätta muljet, nagu oleks netohinnastamise poolt kõik liidu liikmed. Tegelikkus räägib siiski teist keelt. Liidu liikmete seas läbiviidud gallup näitas, et toetust sellele eelnõule avaldas siiski vaid vähemus.

Sellest hoolimata saatis liidu juhatus netohinnastamise seaduseelnõu Riigikogu rahanduskomisjonile menetlemiseks. Vähemuse huve kajastava eelnõu väljasaatmist juhatuse poolt võib lugeda ebaeetiliseks, liikmete tahte vastu sooritatud aktiks, mille suhtes võtavad EKSL liikmed loodetavasti ametlikult hukkamõistva seisukoha. Vastasel korral kaotab EKSL avalikkuse ja riigiasutuste silmis igasuguse tõsiseltvõetavuse.

Vähetähtis pole ka asjaolu, et Eesti Kindlustusseltside Liit on ellu kutsutud organisatsioonina, kelle ülesandeks on esindada Eestis tegutsevate kindlustusseltside ühishuve konsensuse alusel.

Netohinnastamise pooldajate peamine argument on „klientide huvide kaitsmine”. Räägime parem avatud kaartidega - tegelikkuses teenib netohinnastamine vaid mõne laiemat müügivõrku omava kindlustusseltsi ärihuve. Eelmainitud seaduseelnõu jõustumine viiks kiiresti maaklerturu olulise kahanemiseni ja konkurentsi vähenemisele kindlustusturul, mis on aga kõike muud kui „klientide huvide kaitsmine”.

Toon paralleeli kuuekümne aasta taguse Molotov-Ribbentropi paktiga, mis avalikult sõlmiti mittekallaletungilepinguna, ent mille salaprotokolliga jagati Euroopa kahe suurriigi huvisfäärideks. Ka netohinnastamise mudelit õigustav retoorika on õilis, tegelik eesmärk aga väikese arvu turuosaliste ärihuvide kaitsmine.

Suur osa Euroopa kindlustusturust töötab liberaalse mudeli alusel, mille kohaselt võib maaklerile tasu maksta nii klient kui ka kindlustusandja. Selle tasu suuruse määrab turg. Seesama liberaalne mudel töötab ka Eestis väga hästi. Finantsinspektsioon kinnitab, et klientidepoolset rahuolematust e. turutõrget ei ole täheldatud.

Soomes rakendus netohinnastamise mudel 2008 aasta septembris. Juba märtsis 2009 pöördus Euroopa Komisjon Soome kindlustusjärelvalve poole ametliku kirjaga, milles pööras tähelepanu mudeli rakendamisest tulenenud konkurentsi piiramisele ja turuosaliste ebavõrdsele kohtlemisele. Samuti viitab kiri efektiivsemate tarbija huve kaitsvate meetmete olemasolule kui seda on netohinnastamine ja soovitab neid Soomelegi. Eesti ei tohi sama reha otsa astuda.

Osale arutelus

  • Haldusuudised.ee

Toetajad

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised