6. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Praegu heegeldatakse pangas käia, aga ega muud ka teha ei ole. Tulutult või tuluga, pole tegelikult küsimus, aga eks see suurendab ka usaldamatust pankade vastu," rääkis Tampere. "Kõik vaidlevad praegu, meie ka, ja vahepeal maksavad (pangale – toim) mingi raha ära. Mis tööd me praegu siis teeme? Passiva tööd teeme, ega aktiva tööd ju teha ei ole. Uue arendusprojektiga alustame alles järgmisel aastal."

Arutledes selle üle, mis 2010. aastal ees ootab ja mida kinnisvaramaaklerid tegema peavad, leidsid Tampere kõrval paneeldiskussioonis osalenud Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht Mika Sucsdorff, Pindi Kinnisvara juht Peep Sooman, Rotermann Eesti juhatuse liige Mart Saa ja RE7MAX Professionals Eesti juht Leanika Klaassen, et maaklerid peavad tegelema kõigega, mis neile kliente toob ja inimesi kinni hoiab. Täiesti uue asjana tuleb maakleritel kliente jagada ja teha rohkem omavahelist koostööd.

Diskussiooni juhtinud kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark tögas Mart Saad, küsides, kas teda peab nüüd nimetama turudirektoriks või meelelahutusärimeheks. Saa kinnitas, et pole vahet, kuidas teda nimetatakse, peaasi on Rotermanni kvartalit tutvustada ning sealne elu käima saada. Tulemus on juba käega katsuda - Rotermanni kvartali vakantsus on madal ja Tallinnas pole ilmselt inimest, kes ei teaks, kus see kinnisvaraarendus asub.

Seejuures pole Rotermann Eesti ainus kinnisvarafirma, mis harjumatute pakkumistega end potentsiaalsete klientide mällu kinnistada püüab. Maaklerteenuste kõrval pakuvad vahendusettevõtted nüüd ka kolimisteenuseid, remonti ja muud.

Uus Maa juht Mika Sucsdorff ütles, et need ajad, mil maakler viie kontaktiga 35 tehingut vormistas, on pöördumatult möödas. Seetõttu nõutakse praegustelt maakleritelt, et nad laiendaks reaalseid kontakte potentsiaalsete klientidega, seda kasvõi ukselt uksele käies või tänaval visiitkaarte jagades.

Sucsdorff tõi näitena juhtumi, kus maakleri kandidaadile anti ülesanne rääkida võõraste inimestega. "Tore poiss oli, aga ütles, et see talle eriti ei meeldi. Nagu arvate, tema meil praegu ka ei tööta."

Leanika Klaassen märkis: "Ma olen ka seda meelt, et kinnisvaraäri on tegelikult kontaktsport. Õpetame maaklereid visiitkaarte jagama ja teeme flaiereid, sest enam pole kuigi palju rämpsposti. Klienti ei huvita, kui palju sa turust ja kinnisvarast tead, vaid kui palju sa temast hoolid."

Kui Soomani hinnangul on kinnisvaramaakleril täna puhta lehena raske alustada, siis Klaassen arvas vastupidist: "Mulle tundub, et uutel on lihtsam alustada, sest neil pole pessimistlikku vaatenurka. Neil, kes elasid buumi ajal väga hästi, oli kukkumine suurem."

"Uutel inimestel puudub hea aja mälu ja nad pole ära rikutud, nende ootused ei ole nii kõrged," lausus Sucsdorff. Ta lisas: "Kõik need, kes püssi nurka viskavad, minetavad võimaluse jätkata. Kui on mingeid raskeid otsuseid, tuleb need kohe ära teha. Mingit jääaega ei tule, nii et ärge oodake."

Tampere prognoosis edasisi arenguid: "Kui ajalehtede pealkirjad hakkavad muutuma, siis umbes aasta jooksul hakkab meelsus ka muutuma. Vaadake, millised on ajakirjanduses praegu pealkirjad. Sellepärast ma umbes aasta aega enam ajalehti ei loe, ei viitsi enam seda ohkimist lugeda."

Nagu meedias varemgi juttu olnud, kordasid kinnisvaraasjatundjad, et on oodata arendusfirmade ja kinnisvaravahendajate jätkuvat koondumist, kuna pangad rahastavad kontserne meelsamini kui väikeettevõtteid ning üksiktegijad ei suuda lisaväärtuste ahelat nii pikaks venitada, kui klient ootab.

Autor: Haldusuudised.ee