6. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb ülevaade Riho Undi ettekandest tänaselt kinnisvarakonverentsilt "Kinnisvaraturu tõehetk".

"Minu arvates oleme me jõudnud üsna lähedale sellele momendile, mida nimetatakse põhjaks. see on aga sektoriti erinev. mõnes sektoris on põhi juba käes, teises aga ees, mõnes on vaja veel laovarud ära müüa.

Selleks, et meie oleksime ekspordiga välisturgudel konkurentsis, on vaja tootmissisendeid odavamaks viia, kas palka alandada või tõsta tootmise efektiivsust. Tarbimine väheneb ja jaekaupmeestel on järgmisel aastal ees näguripäevad. SEB andmetel tulevad 3. kvartali majanduskasvu numbrid tagasihoidlikumad kui 2. kvartali omad.

Töötus saavutab oma kõrgpunkti kolm kuud pärast majanduse põhja. Arvan, et see saabub 2010. aasta algul, registreeritud töötus jääb tuleval aastal 16% peale.

Korteritehingutes on turg teinud väga mõistlikud korrektiivid, tehinguid tehakse 40-50% madalamal tasemel kui varem. tõenäoliselt peab ikkagi olema valmis müüma vara natuke odavamalt kui me oleme seda täna harjunud tegema. Äri ja büroopindade likviidsuse kasvu oodata pole põhjust. Tartu ja Pärnu piirkonnas on oodata põhjalikumat hinnakorrektsiooni.

Võiksime küsida, miks pidi uue kinnisvara ruutmeeter aastatel 2006, 2007 ja 2008 maksma 35 000 krooni ja mitte 20 000 krooni nagu see maksab täna. Tõenäoliselt peame siin üksteisele otsa vaatama ja tunnistama, et turu lukkulöömisel oli natuke süüd ka meil endil.

Büroopindu sai ehitatud natuke liiga agressiivselt. Rentnikke tuleb kinni hoida iga hinnaga, sest uusi rentnikke meil võtta ei ole. Saame lähitulevikus näha mõningate büroopindade arendajate raskusi.

Üürihinnad on kõikjal maailmas languses ja investeeringud on muutunud peaaegu olematuks, seda ka Põhjamaades. Kes suudavad kohaneda, on tulevikus võitjad. Ehitusturg ei taastu väga kiiresti, sest pole nõudlust. Büroo- ja elamispindade ehituse osakaal väheneb veelgi. Järgmise kolme kuni viie aasta jooksul tuleks arvestada ikkagi tänaste ehitusmahtudega. Konkurents ehitusfirmade vahel tiheneb veelgi.

Turul on ostjaid 15% vähem kui seda oli buumi ajal. Ostjate julgus tuleb tagasi kolme-nelja-viie kuu pärast. Hind pole enam argument, et ostjad ootaksid jätkuvat hinnalangust. Peamiseks ajendiks on ikkagi majanduslik argument või ostjate isiklikust elust tulenevad põhjused.

Tallinna piirkonnas on müügis 2000 uut korterit, neid müüakse ära 100 tükki kuus, seega on olemas pooleteise aasta varu. Hea uudis on, et laenuvõimelisi eraisikuid on tulnud piisavalt. Hoiuste olukord on hea, need on pangas kindlalt hoiul, kuni tarbija ei tunne end kindlalt, ta neid ei kasuta.

Eraisikute tarbimise kasv ei taastu enne 2011. aastat. Kui keegi kaubandusettevõtetest on piiri peal, peaks ikkagi mõtlema, mida teha edasi, kui tarbimine peaks veelgi vähenema.

Liisinguvarast võetakse viimast, liisinguseadmete väljavahetamist lükatakse edasi. See pole lõputult võimalik, sest ühel hetkel efektiivsus kannatab.

Meie seisukoht on, et kinnisvarahinnad pole veel lõplikult stabiliseerunud. Küsimus on, kas anda turule selliseid sõnumeid, et kliendid hakkaksid ostma. Pangad soovivad lisatagatistena enim näha ettevõtete rahalist panust. Pank tahab finantseerimisel, et ettevõtja on projekti raha sisse pannud, mitte et on varasid ümber hinnanud või lisanud mingit mitterahalist panust.

2010 ootame kinnisvaraturu stabiliseerumist, ootame seda eelkõige erakinnisvara valdkonnas. Bürookinnisvara stabiliseerumine võib lükkuda aastasse 2011. Riigiabi jääb tagasihoidlikuks, võlgnevused kasvavad. On näha, et mõned meie kliendid seda aega üle ei ela ja meil tuleb teha provisjone."

Autor: Haldusuudised.ee