10. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pank juhib kindlustaja raha iseenda fondi

Pangad suunavad investeerimisriskiga elukindlustuse teinud kliendid iseenda pangagruppi kuuluvatesse investeerimisfondidesse. Näiteks Swedbank on enda fondifondid asutanudki selleks, et pakkuda neid elukindlustuse klientidele.

Eestis on võimalik investeerida 15 protsenti teenitud sissetulekust tulumaksuvabalt kas kolmanda pensionisamba või investeerimisriskiga elukindlustuse toodete kaudu.

Tänu maksusoodustusele populaarseks saanud elukindlustuse tooted on muutunud pangagruppidele ideaalseks võimaluseks suruda peale iseenda fonde - kliendid saavad investeerimisel sageli valida ainult sama pangagrupi fondide hulgast.

Pank ei soovi müüa konkurendi fondeSEB Elu- ja Pensionikindlustusega investeerimisriskiga elukindlustuse lepingut sõlmides on valikus 26 SEB investeerimisfondi, Sampo Life Insurance Baltic pakub umbes 40 enda emafirma ning ühise ajalooga Danske grupi valitsetavat fondi. Swedbank pakub standardportfellis kolme iseenda fondifondi.

"Ma pean loomulikuks, et pank grupina müüb pigem enda kui kolmanda osapoole fonde," sõnas SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.

"Kas pank peaks olema asutus, mis pakub näiteks konkureeriva panga hoiuseid ja laene või pangakaarte? Või miks Äripäev müüb reklaami ainult oma lehte?" küsis ta retooriliselt vastu pärimise peale, miks SEB elukindlustusselts pakub klientidele valikut ainult SEB fondide hulgast.

Kunsing selgitas, et SEB globaalseks põhimõtteks ongi pakkuda grupina oma klientidele eelkõige enda fonde, millele osatakse teha müügituge ja suudetakse kliente varustada õigeaegselt piisavat infot sisaldavate faktilehtedega.

Danske: arvestame klientide huvidega

Danske Capitali tegevjuht Silja Saar rääkis, et kuna elukindlustusseltsi nime taga on suur hulk eraisikutest investoreid, võiks teoreetiliselt mõne fondi investor ka 100 protsendi ulatuses olla elukindlustusselts, ilma et saaks teha järeldusi riskide kohta.

"Kuigi me oleme äriettevõte, ei ole meie eesmärk olla omakasupüüdlik klientide arvel nende huvisid arvestamata," vastas Saar küsimusele, kas elukindlustuse klientide raha abil võidakse mõne enda fondi mahtu kunstlikult üleval hoida.

Saar toonitas, et Sampo Life Insurance Baltic ei ole enam Danske grupi liige, vaid kuulub eraldiseisvasse soomlaste omanduses olevasse Sampo gruppi. Seega ei ole tema sõnul võimalik rääkida grupisisestest huvidest juhul, kui Sampo elukindlustusselts pakub Danske fonde.

Koostöö sai tõesti alguse Danske ja Sampo gruppide ühisest ajaloost, kuid see ei jätkuks, kui kliendid ei peaks Danske fonde jätkuvalt atraktiivseks, kinnitas ta.

Swedbank pakub ka konkureerivaid fonde

Erinevalt SEBst pakub Swedbank Elukindlustuse AS fondide valikus lisaks Swedbanki enda investeerimisfondidele küll konkureerivaid fonde, nagu JP Morgan, Franklin Templeton ja T.Rowe, ent lõviosa rahast tuuakse siiski "koju".

Nimelt koosneb kõige populaarsem standardportfell ainult Swedbanki enda fondifondidest. "Meie fondivalik on lai ja me ei suru klientidele peale Swedbanki fonde. Turul pole harvad ka juhused, kus elukindlustusselts pakub ainult oma grupi fonde," märkis Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees Agnes Makk.

Mis puudutab fondifonde, siis nende valik piirdub Swedbanki enda fondifondidega. Üle 70% Swedbanki investeerimisriskiga elukindlustuse lepingutest Eestis ja Lätis on tehtud fondifondipõhiselt. "Fondifondide puhul on selge, et pakume ainult oma grupi omi, sest selle eesmärgiga nad tehtud ongi," nentis Makk.

Tegemist on kindlustusseltsi ja fondivalitseja jaoks win-win olukorraga, sest elukindlustus saab fondidelt tagasi osa haldustasust, mis korvab elukindlustuse müügi- ja arenduskulusid. Sarnased lepingud on ka teiste fondihalduritega ning tegemist on üldlevinud praktikaga, sõnas Makk.

Nõuded on liiga leebed

Andre Nõmm, finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht

Investeerimisriskiga elukindlustuse kaudu investeerimine selle asemel, et otse samadesse fondidesse investeerida, on tulumaksusoodustuse eesmärgil üsna tavapärane praktika. Investeerimisriskiga elukindlustuse lepingu ja ka selle alusvara valib klient üldjuhul ise, mistõttu ei näe me pelgalt selles probleemi.

Mis aga puudutab klientide kaitset, siis elukindlustusseltside jaoks on praegu kliendi kaitse vaatenurgast keskkond selgelt leebem kui pankade, fondivalitsejate ja investeerimisühingute jaoks. Näiteks ei kohaldu investeerimisriskiga elukindluslepingute müügile need sobivuse hindamise nõuded, mis rakenduvad teistele investeerimistoodetele. Sobivuse hindamise nõuete kaudu tuleb enne teenuse pakkumist hinnata kliendi finantssuutlikkust, kogemust, teenuse ostmise eesmärke ja teadmisi investeerimisest.

Finantsinspektsioon on oma seisukohad ja ettepanekud esitanud rahandusministeeriumile ning meile teadaolevalt tegeletakse praegu elukindlustusseltsidele täiendavate nõuete kehtestamisega.

mis on mis

Investeerimisriskiga elukindlustus

-Aeg. Kindlustust sõlmides otsustate, kui pika perioodi jooksul soovite investeerida. Minimaalne lepingu pikkus on kaks aastat.-Summa. Minimaalne korraga investeeritav summa algab 500 kroonist kuus vähemalt 12aastaste lepingu ja 1000 kroonist kuus lühema lepingu puhul. Kui Te ei soovi koguda regulaarse maksegraafiku alusel, peab esimene sissemakse olema vähemalt 12 000 krooni, edaspidi võite teha sissemakseid endale sobival ajal ja suuruses.-Maksusoodustus. Kui leping on olnud jõus vähemalt 12 aastat, on kõik sellest tehtavad väljamaksed tulumaksuvabad. Lepingu raames saate valitud fonde alati vahetada, kusjuures tulumaksu maksma ei pea.-Kaitse. Lepinguga kaasneb elukindlustuskaitse, mille ulatust saate ise valida.-Pension. Lepingut on võimalik sõlmida ka täiendava kogumispensioni lepinguna, millele laienevad maksusoodustused tulumaksu tagastuse näol.Allikas: Sampo Life Insurance Baltic

tasub teada

-SEB Elu- ja Pensionikindlustuse üldtingimustes on, et SEB võib ühepoolselt muuta hinnakirja ja tehingute tegemise korda.-Swedbanki riskielukindlustuse üldtingimused lubavad ühepoolset tingimuste muutmist vaid seadusandluse või järelevalve poolt kehtestatud nõuetest tulenevate muutuste puhul.-Sampo kindlustuslepingute üldtingimused võimaldavad lepingu tingimusi ühepoolselt muuta lähtuvalt riskide ning seaduste muutumisest.

Investeerimisriskiga elukindlustuse kliendid on mitme Swedbanki fondi suurinvestorid

*Swedbank Elukindlustuse ASi osalus protsentides

*Swedbank Fondifond 100 (maht 708 mln kr) 42*Swedbank Fondifond 60 (maht 684 mln kr) 20*Swedbank Ida-Euroopa Aktsiafond (maht 446 mln kr) 17*Swedbank Ida-Euroopa Kinnisvara Aktsiafond (216 mln kr) 14*Swedbank Fondifond 30 (maht 192 mln kr) 13*Swedbank Elukindlustusel on Eestis ja Lätis jõus 42 900 erinevat investeerimisriskiga elukindlustuse lepingut.*12 000 lepingu puhul saabki valida ainult Swedbanki fondifondi.*19 500 lepingu kliendid on ise valinud Swedbanki fondifondi.*11 400 lepingu puhul on kliendid ise moodustanud investeerimisportfelli muudest fondidest.

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474