25. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti III kvartali keskmise brutopalga langus 5,9% on Euroopas korralik ning selle taga on paljuski Põhjamaadest nõrgemad ametiühingud ning toimiv turumajandus.

„Maailma mastaabis ma ei tea rääkida aga Euroopa mastaabis see muidugi on, sest Euroopas reeglina on tugevad ametiühingud,“ vastas Josing Äripäeva küsimusele, kas III kvartali palgalangus oli Euroopa mastaabis suur.

Ta selgitas, et kui vaadata Põhjamaid, siis seal on iseloomulikud pikaajalised töölepingud, kus palgad ja palgatõus on määratud. „Palga vähendamine on seal keeruline ja see on ettevõtjatele suur probleem, nagu me teame,“ rääkis Josing ning lisas: „Soome ettevõtjad on samamoodi hädas nagu Eesti ettevõtjad, ei ole neil tellimusi, ega tööd töötajatele pakkuda. Aga palga vähendamise võimalus on väga väike.“ Konjunktuuriinstituudi direktori sõnul kasutavad soomlased aga teisi võimalusi, näiteks sulgevad mõne tehase täielikult mingiks ajaks.

„Palgalangus on Ida-Euroopa eripära, kus ametiühingud ei ole tugevad,“ märkis Josing kuid lisas ka kohe, et teistes riikides ei ole SKP langus nii suur olnud, selles osas on Balti riigid eesotsas olnud. Josing rõhutas, et palk Eestis tõusis ka omal ajal rohkem kui mujal- nii 15-20% aastas.

Saan aru, et 5,9% Euroopa mastaabis on üsna kopsakas langus? „Ma arvan, et mõni võiks arvata, et see langus oleks võinud veel suurem olla, kui me räägime 15%-st SKP langusest. Oleneb vaatenurgast. Aga see näitab, et Eesti turumajandus toimib ja on paindlik ja et ettevõtjad ja riik arvestavad sellega, et kui pole tellimusi, tuleb ka kuludes kokku hoidu,“ vastas konjunktuuriinstituudi direktor. 

Josingu sõnul on tehtud uuringutest välja paistev trend selline, et mida madalam on haridus, seda väiksem on konkurentsivõime ja seda rohkem sinu palga kallale tullakse.

Kõige enam langes kolmandas kvartalis brutopalk 13,8%, teatas statistikaamet. Josing juhtis tähelepanu sellele, et 2005, 2006 ja 2007. aastal olid seal ka suurimad palgatõusud, mis muud sektorid samuti palka tõstma survestasid. „Ehitus oli tegelikult see kurjajuur, kes palgad Eestis ülesse vedas,“ selgitas ta, lisades, et mitmed tööandjad kaotasid oma töötajad ehitusele. Samas prognoosis ta, et palgasurve ehituses jääb päris tugevaks veel aastateks.

Euroopa riikide III kvartali palgastatistika ei ole Josing sõnul veel ilmunud, seega täpseid numbrilisi võrdlusi tuua ei saa.

Mujal langused väiksemad

Soomes kahanes keskmine palk kolmandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 1,1 %, tööstuse sektoris 8,8%. Palk kahanes ehituses 2,7%, ka kaubandus ja teenindus näitasid langust. Palk suurenes Soomes aga rahanduses 1,5%, avalikus sektoris 3%, koolituses 7,1%, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste alal 9,2%.

II kvartalis võrreldes esimesega langes Leedus palk 0,9%, aastatagusega võrreldes oli langus 2,9%. Lätis alanes palk teises kvartalis möödunud aasta sama ajaga võrreldes 1%, mis on esimene langus alates 1994. aastast. Esimese kvartaliga võrreldes palgad kasvasid 0,7%.

Autor: Haldusuudised.ee