12. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riives märkis, et ametlikult pole masinatööstuse liidu liikmetega Nord Streami  teemat arutatud. "Meil on aktuaalsemaid asju ajada, kui mõelda sellest, mis olnuks, kui...," jättis ta lause lõpetamata.

Aga üldiselt on tema sõnul ikka nii, et riigi jõukus ja tulevik algavad majanduslikust võimekusest ja ka rahvusvaheliselt arvestatakse tugeva majandusega riikidega kahtlemata rohkem. "Määrav pole riigi suurus ega kuuluvus erinevatesse, ka poliitilistesse organisatsioonidesse, vaid riigi võimekus maailma tulevikus kaasa rääkida," ütles Riives.

See ei tähenda tema ütlusel, et peaksime kõrvale kalduma oma poliitiliselt peajoonelt, aga paratamatult käivad majandus ja poliitika käsikäes. Sellepärast peab riik oma poliitilistes otsustes kindlasti mõtlema ka majanduslikult, uskus ta.

"Seega – on kuidas on, aga see loobumine Eesti majandusele igatahes midagi juurde ei anna," toonitas Riives.

Ilmarine juhatuse esimees Karel Saar märkis, et küsimus on, kas Nord Streami gaasitoru ehitus on Eesti kui riigi prioriteetides, ja eks ka rahasummad.

"Ehk oleks olnud Eesti poolt ärimehelikum teatud tingimustel siiski Nord Streami rajamisega nõustuda. Aga selge on see, et tühise raha eest pole mõtet ennast maha müüa," arutles Saar. "Näiteks, kui asi olnuks ühes miljonis dollaris, siis ehk tõepoolest on õigem selg sirgena hoida ja endale kindlaks jääda. Aga saja miljoni eest oleks võinud võib-olla juba kaaluda."

Äripäev küsis eile päevaküsimusena, kas Eesti tegi õige otsuse, kui keeldus Nord Streamist, sest vastuseisu tõttu jäi Eestil saamata mitmeid miljoneid ja hulga töökohti.

Autor: Haldusuudised.ee