25. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastupidi, ettevõtte konkurendid võisid aasta 2009 alguseks olla hoopis pille kotti panemas. Ja töötaja enda ametipostile oleks leidnud hetkega inimese, kes töö isegi 20-30% madalama palgaga ära teeks.

Keskmist palka tabaski juba esimeses kvartalis langus. Seda polnud juhtunud alates 1993. aastast. I kvartali keskmine brutopalk 12 147 kahanes III kvartaliks 11 770 kroonile.

Keerulised valikud

Tööandjale sai kiiresti selgeks, et ettevõttel hinge seeshoidmiseks on muude kulude kõrval ka palga osas valida vaid ebameeldivate otsuste vahel: palkade kärpimine, osalisele tööajale üleminek või üldse koondamine.

Justiitsminister Rein Lang püüdis ettevõtjatele abikätt ulatada, käies veebruaris välja idee, et kahenädalase etteteatamisajaga saaks nii era- kui ka avalikus sektoris töötajate palka kuni 7% langetada.

See ettepanek ei läinud otseselt läbi, küll aga jõustus tööandjate ja ametiühingute tuliste vaidluste tulemusel 1. juulist uus töölepingu seadus, mis lihtsustas töötajate koondamist. Vähenesid koondamisest etteteatamisaeg ja kompensatsioonid. Kardeti, et niigi järjest rekordeid lööv töötute arv suureneb heinakuu algusest seetõttu veelgi, sest tööandjad ootavad massiliste koondamistega uue seaduse kehtimahakkamist.

Nii statistikaameti kui ka töötukassa andmed näitavad aga, et hüppelist töötute arvu kasvu ei järgnenud. Kui näiteks aprillis registreeriti 5733 uut töötut, siis juulis, augustis ja septembris kaks-kolm tuhat. Statistikaameti tööjõu-uuringu järgi kasvas tegelik töötute arv eelmise kvartaliga võrreldes I kvartalis 26 000, II kvartalis 13 000 ja III kvartalis 10 000 inimese võrra, aeglustudes seega kahes viimases kvartalis.

Ühest küljest näitavad need koondarvud Eesti ettevõtjate paindlikkust - turu olukorraga püüti kohaneda kiiresti ega jäädud ootama, millal riik selleks ettevõtjale lihtsamad või vähemkulukamad võimalused loob. Teisalt teevad need numbrid muidugi murelikuks, sest praeguseks on töötute hinnanguline arv kasvanud 102 000ni, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Töötus on meeste hulgas oluliselt suurem ja ka tööotsingutele käega lööjad on enamasti mehed.

Ühinemisraskused

Halvaks asjade kokkulangemiseks võib pidada ka sellesse aastasse kukkunud tööturuameti liitmist töötukassaga. Lisaks organisatoorsetele kasvuraskustele tuli hakkama saada enneolematu hulga abivajajatega. Töötutes tekitas pahameelt näiteks see, et ei saadud piisavalt kiiresti ettevõtluskoolitustele, mille läbimine oli eelduseks ettevõtlustoetuse taotlemiseks.

Eurostati andmetel on Eesti III kvartalis tööpuuduselt Euroopas kolmandal kohal, meist eespool on vaid Läti ja Hispaania, kuid IV kohal on Leedu. See näitab selgelt, milliseid regioone majanduslangus on enim räsinud.

Ei leidu praegu vist ühtki analüütikut või ettevõtjat, kes julgeks anda inimestele lootust, et paari järgneva aasta jooksul töötus kiirelt kokku kuivab ja palgad taas buumiaegsele tasemele jõuavad. Isegi kui nõudlus veidi suureneb, on ettevõtted õppinud väiksema töötajaskonnaga efektiivsemalt töötama. Palgatõus eeldaks aga kasumite taastumist, mis ei sünni praegu kindlasti üleöö.

Autor: Haldusuudised.ee