Liiv on tuntuks saanud peamiselt Bulgaaria ja Aserbaidžaani ebaõnnestunud kinnisvaraarendusega. Aserbaidžaani projektiga seotud äriliidrid kahtlustavad, et Harles Liiv koos oma äripartneri Tõnis Haaveliga kantisid osa nende raha oma Bulgaaria projektidesse. Liivi võimalikku investeerimiskelmust uurib prokuratuur juba kauem kui pool aastat.
Danske nõue on Liivi sõnul aga seotud kuue hektari suuruse Viimsi Männituka kinnisvara arenduse elamuprojektiga, mille arendamiseks võeti pangast 18 miljonit laenu.
Liiv ütles, et enne projekti osanikuks saamist oli laen juba võetud, kuid selle pikendamiseks pidid paar inimest laenu käendama, nende hulgas ka Liiv ise. „Ma olin selles ettevõttes väikeosanik ja kahjuks käendasin selle laenu,“ sõnas Liiv.
Liiv ütles, et ühel päeval otsustas pank kinnistu 1,1 miljoni krooniga müüa. „Selgelt tegi (pank-toim) pätti. Sellise müügiga annaks täna pankrotti ajada ükskõik millise kinnisvaraprojekti omanikud,“ ütles Liiv.
Samas avaldas Liiv lootust, et pankrotiga asi ei lõppe. „Lepime nagunii kokku ja makstakse ära,“ lausus Liiv. Samas ei soovinud ta öelda, kui suurt summat Danske Bank temalt nõuab.
„Need summad pole nii suured. Täna ei hakka ütlema, äkki keegi pahandab või saab rõõmsaks,“ lausus Liiv.
Danske Bank ei saanud eile teemat kommenteerida hea tava tõttu. „See info on muuhulgas käsitletav ka pangasaladusena, mida pank on kohustatud hoidma,“ sõnas Danske kommunikatsioonispetsialist Tõnu Talinurm.
Kommentaaridest keeldusid ka Danske Banka advokaat Helmeri Indela ja vandeadvokaat Küllike Namm.
Esmaspäeval määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi, kes viibib praegu puhkusel.
Kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks on 26.oktoobril. Liiv rõhutas, et kui pankrotiavaldust algatakse, ei tähenda see kohe, et asi peaks pankrotiga lõppema.
Autor: Haldusuudised.ee