Riigikogu palk tõuseb uuel aastal 5%

Uuel aastal tõuseb riigikogulaste palk 5%, kuigi riigikogu kantselei palgakulud suurenevad tänu lahkumishüvitise maksmisele enam kui veerandi võrra.

Riigikogu liikmete töötasudeks on uue aasta riigieelarves kavandatud kokku 5 428 782 eurot ehk 84 941 977 krooni ja sotsiaalmaksuks 1 791 498 eurot ehk 28 030 852 krooni, seisab riigieelarve seletuskirjas.

Riigikogu liikmete töötasud koos maksudega suurenevad 2011. aastal võrreldes selle aastaga 1 540 233 eurot ehk 24 099 409 krooni. See sisaldab ka lahkumishüvitist uude parlamendikoosseisu mittepääsevatele saadikutele.

Riigikogu uue XII koosseisu volituste alguses 2011. aastal hakkab kehtima uus kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus, mille alusel arvutatakse riigikogu liikmetele töötasu.

Kõrgeim palgamäär on 5200 eurot. Riigikogu liikmete ametipalga koefitsiendid on
vahemikus 1-0,65. Kulud nähakse ette kuuele fraktsioonile – kuus esimeest, kümme aseesimeest –, samuti 11-le alalisele komisjonile, millest igaühel on esimees ja aseesimees, ning viiele eri- ja uurimiskomisjonile.

Riigikogu liikme volituste lõppemise korral makstakse saadikule ühekordset hüvitist juhul, kui:
- liige on olnud alla ühe aasta, makstakse hüvitist kolm ametipalka;
- liige on olnud vähemalt ühe aasta, siis makstakse talle kuue kuu ametipalk;
- liige astub tagasi, makstakse talle kolme kuu ametipalk.

Praeguste riigikogu liikmete volituste lõppemisel makstavateks hüvitisteks on planeeritud 944 870 eurot ehk 14 784 000 krooni.

Riigikogu lihtliikme tänavune kuupalk lisatasudeta on 49 036 krooni. Kui veel mõne aasta eest küündis rahvasaadikule kuluhüvitis 30%ni palgast, siis eelmise aasta veebruarist on see kümnendik.

Samal ajal, kui riigikogulaste palk kerkib peaaegu kolmandiku võrra, võivad president Toomas Hendrik Ilves, riigikontrolör Mihkel Oviir, riigikohtu esimees Märt Rask ja paljud teised riigiteenijate palgakorralduse seaduse alusel palka saama hakkavad riigiametnikud tuleva aasta märtsi kavandatud palgatõusust ilma jääda, sest praeguse valitsuskoalitsiooni arvates tuleks palkade kergitamine edasi lükata 2012. aastasse.

23. septembril valitsuse pressikonverentsil rääkis peaminister Andrus Ansip, et uuel aastal avalikus sektoris palgad ei tõuse. "Valitsus tegi täna ettepaneku riigikogule palkade külmutamiseks ja valitsus eeldab, et riigikogu selle ettepanekuga ka arvestab. Me otsustasime mitte saata valitsusepoolset eelnõu Riigikogule, sest see oleks juba ülemäärane sekkumine või ülemäärane riive võimude lahususe printsiibiga," selgitas ta.

"Me ei saa riigikogule ette dikteerida seda, missugused peavad olema järgmisel aastal riigikogu liikmete palgad, missugune võiks olla vabariigi presidendi palk ja samuti on täiesti kohatu valitsusel arutada ka selle üle, missugune valitsuse enda palk peaks olema. Kuid me siiski käitusime kohatult ja tegime riigikogule ettepaneku külmutada kõrgemate riigiametnike palgaseaduse rakendamine või praegune olukord ja rakendada uut seadust mitte varem kui 1. jaanuarist 2012," leidis peaminister.

Eelarve peab valitsusjuhi väitel olema kooskõlas kehtivate seadustega. "See kooskõla ei ole nõutav siis, kui eelarvega koos esitatakse seaduse eelnõud kehtivate seaduste muutmiseks, kuid nagu juba öeldud, palgakorralduses ei ole valitsusel kohane esitada riigikogule seaduse eelnõu. Ettepaneku me tegime, usume, et riigikogu enamus palkade külmutamise ettepaneku ka seaduse eelnõuks ja seejärel seaduseks ka vormistab," oli Ansip kuu aega tagasi lootusrikas.

Osale arutelus

  • Haldusuudised.ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised