15. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hay Groupi teostatud tippjuhtide palgauuring näitab sel aastal tippjuhtide lisatasude kasvu kõikjal Euroopas. Vaatamata sellele, et juhtide põhipalgad enamikus Euroopa riikides reaalselt vähenesid, iseloomustab nende kogupalku kaheksas riigis üheteistkümnest siiski tõusutendents, mille peapõhjuseks on aastaste lisatasude naasmine palgaturule. Eelmisel aastal Balti riikides teostatud tippjuhtide palgauuring näitas, et 2009. aastal oli tippjuhtide põhipalga tõus kõige suurem Eestis (2,8%). Leedus jäi see ainult 0,8% tasemele, olles Lätis koguni negatiivne (-2,1%).

Järgneb intervjuu Agu Vahuriga:

Eelmisel aastal tippjuhtide kogupalk tõusis – mitte küll põhipalga, vaid lisatasude kasvu arvelt. Mida te sellest arvate? On see normaalne?

Uuringu all olev palgaperiood on 2009. aasta. Et juhtide aastaboonused makstakse välja järgmise aasta alguses, siis mõjutas 2009. aastal boonuste väljamakseid enim 2008. aasta tulemus. Finantskriis plahvatas 2008. Aasta teises pooles ja laienes majanduskriisiks 2008. aasta neljanda kvartali jooksul. Ehk siis lõviosa 2008. aastast läks optimistliku tähe all ja turg muutus alles aasta lõpus ning 2009. aastal välja makstud juhtide tulemustasud peegeldavad veel kriisieelset olukorda.

Tegelikult ei oleks seal ka midagi eriskummalist, kui kriisi ajal juhtide palgad tõusevad. Tõõjõuturul kerkib just kriisi ajal nõudlus tugevamate juhtide järele, samas kui pakkumine on tugevate ja karastunud juhtide osas sõltumatu majandustsüklist. Nii et nõudlus kasvas, pakkumine mitte ja teoreetiliselt oleks normaalne eeldada hinna kasvu. Paraku on kaks komponenti, mis seda tasakaalustasid: esiteks rahamassi vähenemine majanduses ja teiseks juhtide solidaarsustunne kõigi ettevõtte töötajatega. Nii on ka põhjendatav, miks üldine keskmine põhipalk ei kerkinud ega langenud 2009. aastal.

Osalt oli välja toodud põhjusena motiveeritust. On see piisav argument?

Äriorganisatsioon peab toimima igal ajahetkel õlitatult ja tootma positiivset rahavoogu või võtma turuosa. Juhtide motiveeritusest sõltub palju. Seetõttu ka kohandatakse juhtide tasusüsteeme konkreetsetele oludele vastavaks, et igal ajahetkel organisatsioon töötaks maksimumrežiimil. Nii et halbadel aegadel annavad osanikud suurema proportsionaalse osa oma oodatavast kasumist juhtide töötasuks, kui seda headel aegadel peab tegema – see aitab firmaväärtust säilitada ja kriisi edukalt ületada. Seda on näha ka kahe 2009. aastat puudutava uuringu tulemuste ülevaatuses, kus ühelt poolt ettevõtete kogukasum kahanes, aga teisalt juhtide palgatasemed säilisid.

Eestis oli tippjuhtide põhipalga kasv eelmisel aastal Balti riikidest kõige kiirem. Mille või kelle arvel see tulla võis? Mis sektoris see kasv võis kõige suurem olla?

Seda ei oska täpselt kommenteerida, kui ei tea milliste ettevõtete alusel konkreetne uuring on teostatud. Üldiselt on Hay konsultantide kliendibaas Leedus ja Lätis suurem kui Eestis ja siin võib tõesti olla tegu erinevast uuringubaasist tulenevate tulemuste võrdlemisega. Paraku Hay pressiteade ei anna täpsustust uuringus osalenud ettevõtete spetsiifikast. Meie oma uuringud on näidanud, et Eesti liigub Lätist-Leedust üks-kaks kvartalit eespool.

Nii oleks see Eesti kiirem kasv seletatav sellega, et Eesti väljatulek majanduskriisist on olnud kiirem. Samas võib tuleneda ka sellest, et Eestist oli uuringu all proportsionaalselt suurem kogus rahvusvahelisi suurettevõtteid, või monopolisituatsioonis olevaid infrastruktuuri ettvõtteid, kes ei ole majandustsüklitele nii tundlikud kui väike- ja keskmise suurusega ettevõtted.

Sellised uudised külvavad inimestesse klassiviha, üleüldise töötuse ja tööpuuduse keskel. Kas peate õigeks seda tendentsi, et tippjuhtide palgad tõusevad, kuid "lihtrahval" palgad vähenevad ja töökohad kaovad?

Erinevad segmendid tööturul käituvadki erinevalt vastavalt nõudluse-pakkuse arengule konkreetses segmendis. See teeb tööru likviidsemaks ja kõige efektiivsemad sektorid saavad võimaluse palgata omale parimat tööjõudu.Ülekuumenenud tööturul kasvavad kiiremini lihttööde tasud – võtke näiteks ehitussektori keskmine 40%-line palgatõus aastatel 2006-2008. Samas kui majanduse kriisiperioodil  vajatakse just tarku tegusaid liidreid.

Eesti viimase perioodi ekspordivõimekuse kasv on olnud võimalik just tänu sellele, et on olemas tegusate ja tarkade juhtide generatsioon, kes on suutnud uued turud avada. Ühest juhist sõltub ekspordi kasvatamisel oluliselt rohkem kui ühest lihttöötajast. Sestap on ka loogiline eeldada, et juhte püütakse paremini tasustada ja neid edukusele õhutada, et vajalikud muutused ellu viia.

Klassiviha võiks siinjuures kõrvale jätta. Klassiviha ei teki faktidest, vaid propagandistide manipulatsioonidest oma isiklike eesmärkide täitmisel.

Mida see aasta tuua võib tippjuhtide palkadele? Kogupalgas? Kuid järgmine aasta – mis võiks olla prognoos?

Mina arvan, et 2010. aastal juhtide kogupalk väheneb, sest 2009. aasta tulem oli faktiliselt nigel ja rahamass ühiskonnas vähenes. 2011. aastaks aga ennustaks juba juhtide keskmise palga kasvu. Ebaefektiivsed ettevõted on oma tegevuse lõpetanud. Need ettevõtted, kes on suutnud eksporti kasvatada, on ka võimelised taas palku tõstma ning sealt läheb positiivne tsükkel jälle käima.

Ja et häid juhte ei ole kunagi piisavalt, siis kasvavad juhtide sissetulekud majanduskasvu esialgses faasis kiiremini kui teistel. Hiljem tekib juba laiem defitsiit tööjõu järele ja siis saavad kasvada ka teiste palgad.

Autor: Haldusuudised.ee