21. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sacreste'i sõnul on ettevõtte enamusosaluse müük osa pikast protsessist, kus Dalkia otsustas keskenduda jaamades tegutsemisele, mitte jaamade omamisele.

Intervjuu Jean Sacreste'iga.

Miks Dalkia oma strateegiat muutis? Me ei ole tegelikult muutnud. Küsimus on finantseeringute paigutamises. Meie põhitegevusala on keskenduda opereerimisele. Investeeringute vajadus võib olla väga laiaulatuslik, kui sa tahad ise kõikide varade omanik olla. Ja kuna me tahame arendada oma kohalolekut teatud Ida- ja Põhja-Euroopas, siis otsustasime vähendada oma osakaalu varade omamises. See otsus on tehtud mitu aastat tagasi. Küsimus on selles, et me ole kunagi tahtnud leida partnerit ainult sellepärast, et tal on raha. Me tahtsime kestvat partnerlust. Seepärast kestis see protsess kuskil 1,5 aastat. Meie soov on minimeerida võlga ja maksimeerida meie opereerimistegevust.

Kes olid teised potensiaalsed investorid? Ma ei saa konfidentsiaalsuslepingu tõttu öelda küll nimesid, aga neid oli umbes 50. Nii Läänest, Põhjast, Lõunast, isegi Idast. Tegu oli ainult finantsinvestoritega (mitte strateegilistega - toim.)

Dalkia säilitab 15protsendilise osaluse. Miks? Sel samal põhjusel, et me oleme opereerijad. Tegemist ei ole puhtakujulise müügi, vaid investorite ja omanike vahelise uue partnerluse vormiga.

Teistel juhtudel, kui tegu on millegagi, mis on meie äritegevusest kaugemal, siis me ka väljume ärist, aga praegu pole sellega tegemist. Ja fakt, et me hoiame 15%, tähendab pikaajalist partnerlust ja opereerimist puudutavat lepingut. Seega on see viis vähendada finantssurvet.

Väo jaam on väga kasumlik... See on kena jaam: uhiuus, suure efektiivsusega. See on kui etalon nii Baltimaadele kui ka teistele. Jah, see on kena jaam. 

Kuid sellest hoolimata te otsustasite selle müüa.  Teate, me peame tegema elus valikuid. Kas me jääme varade juurde ja seda väiksemas mahus või arendame oma firmat. Aga miks panna kõik oma finantsid vara haldamise alla, kui see pole meie eesmärk? Meil on mõned kohad, kus me hoiame ka vara enda omanduses. Kuid antud juhul meil seda huvi ei olnud. 

Kuid nagu Te ütlesite varem, see siis ei tähenda, et te Baltimaadest lahkute.  Täpselt. See on just vastupidi - me tahame jääda. 15% (Väo jaamast) on üks lisaelement, millega me tahame näidata, et me tahame jääda. Me otsustasime umbes kaks aastat tagasi hakata ellu viima refinantseerimisskeemi just sellel eesmärgil. Ja see ei ole seotud faktiga, et me tahaksime lahkuda. See (strateegia - toim) loodi, et finantssurve oleks võimalikult väike.

Kas otsus müüa jaam Kristjan Rahule langetati kergelt?  Me tegime finantsinvestoritele enampakkumise, tahtsime teada, kes on õige ostja. Kuid tegu ei ole puhtalt finantsinvesteeringuga, vaid ka opereerimisalase partnerlusega ja seetõttu oli tema ettepanek kõige asjakohasem. Tema võit ei olnud alguses ilmselge, aga lõpuks oli seda otsust kerge langetada.

Autor: Haldusuudised.ee