19. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Plaani vetostamise katse kukkus komisjonis täna läbi, vahendas agentuur Bloomberg.

Parlamendi keskkonnakomisjon kaalus muudatust ELi heitmekvootidega kauplemise seaduses, mis annaks Euroopa Komisjonile voli kvoodioksjonite ajakava muuta. Eesmärk on lükata teatud hulga ülemäärase kvoodi müük praegu kümnendi lõpuni edasi, et ülepakkumist vähendada.

Läinud kuul kukkus aasta eest 10 euro tasemel olnud kvoodi hind juba 2,81 euro tasemele tonnist.

Kaalul on ELi 54 miljardi euro suuruse heitmekvootidega kauplemise süsteemi saatus, mis piirab enam kui 12 000 Euroopa ettevõtte heitmeid.

Keskkonnakomisjoni otsus on nõuandev suunis parlamendile, mis hääletaks seadusemuudatust ilmselt aprillis. Seejärel peavad selle heaks kiitma ka ELi liikmesriigid.

Ülepakkumise vähendamiseks on Euroopa Komisjoni eesmärk ajutiselt 900 miljoni tonni ulatuses heitmekvoote müügist kõrvaldada. Need kvoodid tuleksid oksjonile aastatel 2019-2020.

Komisjoni ettepanek ei lahenda ülepakkumise probleemi, kuna lükkab kvoodi müüki üksnes edasi, ütles Brüsseli Bruegeli mõttekoja analüütik Georg Zachmann.

EL käivitas heitmekvootidega kauplemise süsteemi 2005. aastal, et aidata täita 1997. aastal Kyotos võetud eesmärki vähendada kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid. Eeldati, et süsteem survestab firmasid investeerima heitmeid vähendavasse tehnoloogiasse – mida kõrgem kvoodi hind, seda suurem stiimul investeerida.

Majanduskriis Euroopas on aga tööstustoodangut vähendanud. See on ühtlasi vähendanud heitmeid ja tekitanud turul ülepakkumise. Kvoodi hind on alanenud 5 euro tasemele. Eile-täna on heitmekvoodi hind kõikunud 5,12-5,13 euro tasemel.

„Meie analüüs näitab, et kvoodi hind peaks olema 50 eurot, et mõju avaldada,“ ütles ajalehele Wall Street Journal rahvusvahelise energiaagentuuri IEA peaökonomist Fatih Birol.

Asjaolu, et Euroopa on nüüd söe tarbimiselt USAst mööda läinud, kerkides maailmas selle kõige enam heitmeid põhjustava fossiilse kütuse tarbimisel teisele kohale, on tõendus sellest, et Euroopa praegune poliitika heitmete piiramiseks ei tööta, ütles ta. "Ma loodan, et Euroopa Parlament ja teised institutsioonid Euroopas leiavad viisi, kuidas heitmekvoodi hinda tõsta nii, et see annaks reaalse signaali nii tarbijatele kui tootjatele fossiilsetele kütustele alternatiivide otsismiseks ."

Täna Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjonis hääletusel olnud ajutine meede võib kvoodi hinna kergitada 14-18 euro tasemele tonnist, mis ei ole ikka veel piisav, et ergutada investeeringuid vähem saastavatesse energialiikidesse, ütles ELi energiavolinik Günther Oettinger WSJ-le.

Kuna aga keskkonnakomisjon ei teinud täna veel otsust, kas anda komisjoni esimehele volitused liikmesriikidega läbirääkimiste alustamiseks, mis võimaldaks probleemile kiiremat lahendust, jätkas kvoodi hind täna langust, kukkudes veidi enam kui 4 euro tasemele heitmetonnist.

Autor: Haldusuudised.ee