22. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enim arusaamatusi hüvitiste väljamaksmisel põhjustavad juhtumi toimumist tõendavate dokumentide puudumine, olgu selleks siis arstitõend, pagasi hilinemist kinnitav tõend või politsei tõend varguse korral.

Isikukindlustuse tootejuhi Terje Rabe sõnul lahendab If Kindlustus küll piiripealsed juhtumid kliendi kasuks, kuid hüvitisest keeldumise taga on sageli inimeste teadmatus.

"Paljud inimesed ostavad reisikindlustuse kas e-büroost või sõlmivad juba sihtkohta jõudes EMT reisikindlustuse SMSiga, kuid pahatihti ei süveneta kindlustustingimustesse. On selge, et kindlustustingimusi keegi pähe ei õpi, kuid abi oleks ka sellest, kui kahju juhtudes uuritakse uuesti kindlustustingimusi või võetakse selguse saamiseks ühendust oma kindlustusseltsiga," märkis ta.

Enim tuleb arusaamatusi ette meditsiiniabi juhtumite puhul, kus peamiseks probleemiks on arstitõendi puudumine. Selliseid juhtumeid esineb enim Soomes ja Norras töötavate eestlaste puhul. Ravikulu hüvitamiseks on vajalik arstitõend koos diagnoosiga.

Reistõrke puhul peaksid inimesed teadma, et kindlustus haiguse suhtes hakkab kehtima kolmandal päeval pärast kindlustuse sõlmimist. Samuti tuleb ette, et kliendi kulutused reisile olid suuremad kui valitud reisitõrke kindlustussumma.

Pagasikindlustuse kahjujuhtumite puhul on eksitud enim selle vastu, et paigutatakse elektroonilised seadmed lennuki pagasiruumi, samuti jäetakse neid järelevalveta hotelli tuppa ning pagasi hilinemise kohta puudub tõend.

Möödunud aastal hüvitas If Kindlustus 2114 reisikahju kogusummas 768 387 eurot.

Autor: Haldusuudised.ee