Autor: Juuli Laanemets • 21. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Meile on ettevõttes juba varasemalt oluline olnud töökeskkond ja -turvalisus. Sageli tulevad endised töötajaid tagasi, sest meil on hooliv ja turvaline töökeskkond,“ sõnas Tõnnisson.

Tõnnisson loetles punkte, mille kaudu avaldub vastutustundlik ettevõtte:

• Riigihanked lähevad rohelisemaks,

• ettevõtte jätkusuutlikkus,

• kogukonnaga arvestamine,

• haridusasutusega koostöö, näiteks praktikakohtade võimaldamine noortele,

• omanike poolne vastutustundlikkus,

• maksude maksmine.

Äriline kasu

Tema sõnul oli eelduseks tegeleda vastutustundlikku ettevõtlusega, et nad said kolmelt poolt tuge. „Korporatiivne poliitika ja meil on töökeskkonna temaatika seal tugevalt sees, klientidel tekkivad juba sellised ootused ning turunõudlus,“ loetles Tõnnisson faktoreid üles.

Tõnnisson ütles, et ISS Eesti annab tööd 1700 inimesele. „Meie töötajatest 1300 on kvalifitseerimata tööjõud, kes puhastusteenust teevad. Neist pea 200 on erivajadusega inimest, seetõttu on ohutus meile väga oluline ja vastutundlikkus töötajate suhtes ka esmase tähtsusega. Tehtud tööd on ka tunnustatud, oleme parim tööandja Harjumaal ja Tallinnas 2013,“ selgitas Tõnnisson.

Tema sõnul läks nende ülemus juhtima Venemaal ISS tütarettevõtet ja neid kutsutakse Venemaal „belõi“ ehk puhas. „Oleme ainsad kes maksavad oma valdkonnas makse. Usun, et see on ka vastutundlik ettevõte,“ ütles Tõnnisson.

Vastutundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Marko Siller ütles, et ettevõtete jaoks läheb tulevikus üha olulisemaks jälgida, et ettevõte oleks ka sotsiaalselt jätkusuutlik. Motivaatorid, mis paneb tegevjuhte otsustama vastutustundlikku ettevõtluse kasuks?

• Riikliku tasandi raamistik, näiteks milliste kriteeriumite järgi me riigihanget korraldame.

• Tarbijate tõusnud nõudlikkus

• Oma töötajate tõusnud nõudlikkus

ISO 26000 standard on ettevõtte sotsiaalset jätkusuutlikkust puudutav raamistik. Silleri sõnul on If Kindlustusel Eesti tasandil vastutustundliku ettevõtluse aruande täitmise kogemus. „Viru Keemia Grupp on juba mitu aastat andnud välja oma sotsiaalse vastutuse aruannet, mis on koostatud vastavalt rahvusvaheliselt kõige enam tunnustatud ja kasutatud Global Reporting Initiative (GRI) raamistikule. Näiteks Tallink, Eesti Energia, Tallina Vesi on ka sotsiaalset jätkusuutlikkust tähtsaks pidanud ja vastavaid aruandeid koostanud. Euroopa komisjon plaanib kehtestada suurtele ettevõttele, kelle on vähemalt 500 töötajat ja bilansinumbrid vastavad loetelule, need peavad tulevikus jätkusuutlikkuse raportit esitama,“ selgitas Siller.

Praegusel kujul jääb see kuidagi arusaamatuks, et miks just nemad. Küll aga on tõsi, et lisaks VKG-le on Tallinna Vesi, Eesti Energia ja Tallink samuti juba teinud esimesi samme oma sotsiaalsete- ja keskkonnaalaste tegevuste ning tulemuste kohta raporteerimisel.

Ettevõte saab oma tegevust kaardistada läbi 4 akna. Lähtuda tuleks küsimusest, kuidas firma igapäeva tööd ja teenust pakutakse? Mida ettevõte pakub kogukonnale ja töökeskkonnale ning loodus- ja turukeskkonnale?

Kogukond:

• Avatud dialoog, kaasamine

• Panus kogukonda (ostud, vabatahtlik töö, toetus vms)

• Valdkonna haridus

• Teadlikkuse tõstmine

• Töövõimalus kohalikele

Töökeskkond:

• Kaasamine

• Arendamine

• Võrdne kohtlemine

• Tervis- ja tööohutus

• Töö- ja pereelu tasakaal

Looduskeskkond

• Energia, vesi

• Jäätmed

• Materjalid

• Transport

• Toote elutsükkel

Turukeskkond:

• Aus turundus, tarbijakaitse

• Finantskäitumine

• Korruptsioonivastasus

• Võrdne ligipääs toodetele

• Nõuded tarnijatele

• Jätkusuutlikkus tootearenduses