Autor: Ando Leppiman • 11. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäev on 9.04 artiklis „Eesti Energia tume tulevik“ Eesti Energia väidetele tuginedes selgitanud, et Auvere elektrijaam tuleb hinnata alla 300 miljoni euro võrra, kui ei taastata taastuvenergia toetuste maksmist puidupõletamisele Eesti Energia põlevkivikateldes.

Kehtiva toetusskeemi järgi saab biomassist toodetud elektrienergia eest toetust vaid siis, kui tootmisprotsessi jooksul toodetud soojus kasutatakse ära kaugküttevõrgus või tööstuslikus tarbimises. Elektrituruseaduse kohaselt on tootjal õigus saada põhivõrguettevõtjalt toetust alates 2010. aasta 1. juulist elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud biomassist koostootmise režiimil, välja arvatud juhul, kui biomassist toodetakse elektrienergiat kondensatsioonirežiimil, siis toetust ei maksta.

Auvere jaam on ehitatud nii, et elektrienergia tootmisel toodetud soojust ei kasutata kaugkütteks ega tööstusliku tarbimise rahuldamiseks. Elektrijaam on mõeldud töötama kondensatsioonirežiimis (elektrienergia tootmisel eraldunud soojus paisatakse sisuliselt õhku, seda ei kasutata efektiivselt). Seega ei kvalifitseeru jaam toetuseks.

Praegu riigikogus menetletav elektrituruseaduse muutmise seadus muudab kehtivat toetusskeemi ja ka uue toetusskeemi kohaselt ei ole Auvere jaam kunagi pidanud toetust saama biomassi kasutamisel. Eelnõu sätestab, et elektrienergia tootja, kes kasutab energiaallikana biomassi või biogaasi, võib saada käesoleva seaduse alusel ettenähtud toetust ainult juhul, kui samas protsessis toodetakse ka soojust kaugkütteseaduse tähenduses, lokaalseks tarbimiseks või tööstustarbija soojusvajaduse rahuldamiseks. Seega jätkub ka uue toetusskeemi kohaselt olukord, et elektrienergiat kondensatsioonirežiimis tootev elektrijaam taastuvenergia toetust ei saa.

Auvere elektrijaama 300 miljoni euro suurusjärgus allahindamise põhjusena nimetatud biokütuste kasutamise võimetus ei ole adekvaatne. Olenevalt CO2 hinna ja põlevkivi hinna liikumisest on ühel hetkel majanduslikult kasulikum (ka toetusteta) kasutada CO2-neutraalset biomassi.