Test: Kas tunned oma tööl heaolu

Tavapäraselt räägitakse stressist kui negatiivsest nähtusest, tegelikkuses ei ole aga stress meie jaoks üdini halb asi, kirjutas Mari-Liis Ivask puhastusteenuseid pakkuva ISS Eesti siselehes.

Kõigile katsetamiseks lühike test, millega saab oma heaolu mõõta. Testi on koostanud Maailma Terviseorganisatsioon ja see koosneb viiest väitest. Vastamisel märgi ära iga järgneva väite juures see, milline on neist lähim sinu enesetundele kahe viimase nädala jooksul. Tee ainult üks märge iga väite kohta ja pane tähele, et suuremad numbrid tähendavad paremat heaolu (5 = kogu aeg; 4 = enamuse ajast; 3 = enam kui pool ajast; 2 = vähem kui pool ajast; 1 = vahetevahel; 0 = mitte kunagi).

* Ma tunnen ennast rõõmsa ja heatujulisena 5 4 3 2 1 0
* Ma tunnen ennast rahuliku ja pingevabana 5 4 3 2 1 0
* Ma tunnen end aktiivse ja energilisena 5 4 3 2 1 0
* Ma tunnen end värske ja puhanuna 5 4 3 2 1 0
* Mu igapäeva elu pakub mulle huvi  5 4 3 2 1 0

Testi tulemuse saamiseks arvuta kokku enda poolt märgitud numbrid. Mida suurem on tulemus, seda suurem on heaolu. Kui su tulemus on aga alla 13 punkti, viitab see vähese heaolu ja negatiivse stressi, võimaliku depressiooni probleemile. Peaksid läbi mõtlema, mis sulle enam stressi muret tekitab ja kuidas seda muret lahendada oleks võimalik. Kui tunned seejuures nõutust ja jõuetust, pöördu abi saamiseks ka spetsialisti poole.

Mis on stress? Üldistades võib öelda, et stress on meie keha reaktsioon tulemaks toime erinevate uute olukordadega. See tähendab, et meie organism kaitseb ennast võimalike ohtude eest läbi peidetud reaktsioonide: elavneb närvisüsteem, südame ja hingamiselundite tegevus kiireneb (tõuseb pulss ja vererõhk), suureneb hapniku tarbimine, kasvab lihaspinge ja kehast vabaneb rohkem energiat. Tööstressina mõistame reaktsioone, mida kutsuvad esile töös esinevad olukorrad ja väljakutsed (töö sisust, töökorraldusest, töökeskkonnast tulenevad tegurid).

Tavapäraselt räägitakse stressist kui negatiivsest nähtusest, tegelikkuses ei ole aga stress meie jaoks üdini halb asi. Mõõdukas koguses stressi on hoopiski positiivne, sest see paneb meid tegutsema. Kui stressi aga ülemäära tekib, põhjustab see meie kehale ülekoormust ja hakkab tervisele liiga tegema.


Oluline on ära tunda negatiivset stressi. Stressi kogemine ja mõjud sõltuvad mitmetest teguritest, sealhulgas isiksuseomadustest, soost, vanusest, oskustest, teadmistest, eelnevatest kogemustest, terviseseisundist, sotsiaalsest toest jm. Oluline on aga teada, et stressi kogevad kõik inimesed, see ei ole üksnes nn nõrgemate inimeste probleem. Stressi ja sellega kaasnevaid probleeme ei tasu häbeneda.

Varajased negatiivse stressi hoiatusnähtud on peavalu, keskendumisraskused, seedimisprobleemid, ärrituvus, nõutus, rahulolematus, madal töökultuur, riskikäitumine (ülemäärane suitsetamine, alkoholi liigtarbimine või narkootikumide tarvitamine). Negatiivne stress ei kao iseenesest ära vaid sellega tuleb tegeleda. Kui me negatiivset stressi ära ei tunne ega selle leevendamisega ei tegele, siis võib stress süveneda ning tekkida depressioon või läbipõlemine. Depressioon ja läbipõlemine on mõlemad halvad nähtused. Depressioon kujuneb välja järk-järgult protsessina, mil inimene langeb üha sügavamasse masendusse. Läbipõlemise korral tunneb inimene ennast nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt surmväsinuna. Seega negatiivne stress võib mõjutada meie vaimset ja füüsilist tervist. Viimase osas näiteks seostatakse stressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, maohaavandeid ning pahaloomulisi kasvajaid.

Niisiis põhjust liigse stressiga tegelemiseks on piisavalt. Kuidas seda aga teha? Negatiivne stress, depressioon, läbipõlemine on kõik ravitavad, kuid selleks on tihti tarvis spetsialisti abi. Abi saavad pakkuda näiteks perearst, psühholoog, psühhiaater või terapeudid. Siiski ei ole minu sõnum see, et peaksid nüüd otsejoones arsti juurde pöörduma. Ehk on sul mõni hea sõber või sõbranna, keda usaldad ja kellega võiksid alustuseks oma muret jagada. Inimesel on oma loomuselt tarvis teistega suhelda ning ega asjata ei öelda, et jagatud mure on pool muret.
Selle kirjatüki eesmärk on eelkõige anda infot, et oskaksid stressi probleemina märgata ja sellega õigeaegselt tegeleda.

Negatiivse stressi ennetamise ja leevendamisega saad algust teha juba täna, muutes oma igapäevast käitumist. Siinkohal mõned levinud nõuanded:
1.
 Mõtle positiivselt ja keskendu oma elus headele asjadele. Ära muretse ette selle pärast, mis võib tulla, ära loo negatiivseid stsenaariume enda jaoks.
2. Ole füüsiliselt aktiivne. Füüsiline aktiivsus võib väljenduda näiteks liikuva tööna, jalutuskäikudena, teadliku keha treenimisena. Sinu keha vajab liikumist, tee seda rõõmuga.
3. Leia aega lõdvestuda. Keha lõdvestamisele aitab kaasa rahulik keskkond ja sügav, rahulik hingamine. Õige hingamine aitab meil luua vaimset tasakaalu.
4. Puhka ennast välja. Uni on meie organismi taastumiseks ülioluline, ära tegele uneaja arvelt muude asjadega.
5. Suhtle teistega. Hoia kontakti oma pereliikmetega, sõpradega, kolleegidega. Sotsiaalne võrgustik on meie jaoks väga oluline, sest koos on kergem muredest üle saada ja ennast teostada. Ära kapseldu endasse, räägi oma muredest.

Loodan, et panin selle looga mõtlema oma vaimse tervise peale ning vaimse tervisega seotud enim levinud probleemile - negatiivsele stressile. Tervis on tähtis, see mõjutab oluliselt meie heaolu.

NB! Kui sa tunned, et ei tule tööülesannetega toime, siis räägi sellest kindlasti kas oma vahetu juhi või ISSi personalitöötajaga. ISSi jaoks on oluline pakkuda kõikidele tegutsemiseks vajalikku optimaalset stressitaset ja võimaldada läbi hea töösoorituse tekkivat rahulolu. Kuna stressitundlikkus on aga inimestel erinev, siis vajame selle juures igaühe abi. Nimelt ootame, et iga töötaja hooliks endast ja jälgiks oma enesetunnet ning räägiks meile nendest töökeskkonnas esinevatest probleemidest, mida tunneb.

Firma ISS koolitab järjepidevalt oma töötajaid erinevatel töökeskkonna ja töötervishoiu teemadel.

Järgmine koolitus toimub 17. veebruaril. Vaatluse all järgmised teemad:

- Tööõnnetused: räägime tööõnnetustest üldiselt, millised on viimasel ajal juhtunud tööõnnetused, mis on olnud nende põhjused ning kuidas käituda tööõnnetuse korral.

- Kutsehaigused: nendega seotud ohud ja nende ennetamise olulisus.

- Kolleegi terviserike: mida teha ja kuidas käituda.

Tulevikus on ettevõttel plaanis veel koolitused teemadel: tuleohutus kontoris, reageerimine nt ähvardavalt käituva kliendi ja pommi- või relvaähvarduse korral.

 

Osale arutelus

  • Mari-Liis Ivask

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised