Autor: Aira Tammemäe • 16. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna Linnavolikogu kehtestas 21. märtsi 2013 Regati pst 1/3/5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, millega kavandati Pirita linnaosas 42,48 ha suurusele alale kolmkümmend kaks krunti ja määrati nende sihtotstarbed. Kahekümne kaheksale krundile määrati ehitusõigus.

MTÜ Pirita Selts saavutas Tallinna Linnavolikogu otsuse tühistamise Tallinna halduskohtus, kuid Tallinna ringkonnakohus rahuldas seejärel linna apellatsiooni ja planeering jäi jõusse.

MTÜ Pirita Selts esitas kassatsioonikaebuse Riigikohtule väites, et detailplaneeringus ja selle kehtestamise otsuses ei ole planeeringulahendusi põhjendatud ega esitatud kaalutlusi, miks just selline lahendus on proportsionaalne selle piirkonna ja kogu linna tasakaalustatud ruumilise arengu tagamiseks. Samuti leidis MTÜ Pirita Selts, et planeerimismenetluses on oluliselt rikutud menetlusnorme ning on jäetud tasakaalustamata avalikud huvid ja väärtused ning erahuvid. "Erahuvisid kahjustab detail­planeeringuala elanike privaatsuse tagamise võimatus, Pirita tee transpordikoormuse ja paik­konna mürakoormuse kasv. Riivatud on kohalike elanike huvi senise elukeskkonna säilimise vastu," seisab kaebuses.

Riigikohus otsustas eelmisel nädalal jätta MTÜ Pirita Selts kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2014. a tehtud otsus muutmata.

Riigikohus leidis, et planeeringus tehtud muudatused ei ole käsitatavad planeeringu põhilahenduse muutmisena ei oma mahult, sisult ega ka mõjult. Kehtestatud planeeringus lubatakse muudatuste tulemusena ehitada kuni 100 protsendilise ärifunktsiooniga hooneid või loetakse krundi siht­otstarbeks 90 protsenti elamumaa ja minimaalselt 10 protsenti ärimaa. Kumbki lahendus ei ole kohtu hinnangul vastuolus Pirita linnaosa üldplaneeringuga.