Autor: Aira Tammemäe • 19. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 „Eesti kliimas on liginullenergiamajad siiski eelkõige turundustrikiks, et tähelepanu püüda, kuna reaalselt läheb hoonete ehitamine nii palju kallimaks, et ostjad ei ole nõus hinnavahet kinni maksma,“ on Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman pigem skeptiline.

Ka Arco Vara Tallinna elamispindade maakler Aivar Kaljulaid kahtleb, kas liginullenergia lahendus reaalset müügihinda mõjutab. „Renoveeritud ja kaasaegsemate seadmega varustatud vanemad majad on enam-vähem sama hinnaga, kui ülejäänud müügis olevad majad, kuid kaasaegsete seadmete olemasolu kiirendab kindlasti müügiprotsessi. Uusehitised, mis sisaldavad kaasaegseid seadmeid, on ca 10 % kallimad, kui samasuguste seadmeteta uued hooned,“ kommenteerib Kaljulaid. Kuna  sertifitseeritud maju meie kinnisvaraturul pakkuda pole ei oska Kaljulaid öelda, kui palju sertifikaat hinda mõjutab. Tema hinnangul ei ole ostjad kuigi teadlikud võimalustest, mida tänapäeval energia säästuks kasutatakse. „Kui korterile või majale on pandud soojuspump, teatakse, et see on uus süsteem ja ilmselt hea. Aga kui hea soojuspump on või kui palju energiasäästu annab, ei teata ja tavaliselt majaomanik ka ei tea,“ kirjeldab Kaljulaid tüüpilist situatsiooni turul. 

Siiski päris tähtsusetu energiatõhusate lahenduste mõju kinnisvara müügis ei ole. Maaklerite sõnul pööravad ostjad kinnisvara ülalpidamiskuludele järjest enam tähelepanu. „ Küll uuritakse jooksvate püsikulude suuruseid ja seeläbi arvutatakse igakuine kulu koos laenumaksega, mida võrreldakse enda seniste jooksvate kuludega,“ viitab Sooman. Paraku ei ole eestlased niivõrd jõukad, et nad saaksid endale teadvustada, et kallimad, ent madalamate püsikuludega majad on tihtipeale odavam lahendus, kui soodne ruutmeetrihind, mille kütte eest tuleb jooksvalt märksa rohkem tasuda. „Nende laenuvõimekus lihtsalt pole nii suur, et endale esmapilgul kallimat, ent tegelikkuses odavamat lahendust lubada,“ toob Sooman välja vastuolu ja lõpliku ostuotsuse peamise mõjutaja.

Sooman rõhutab siiski, et küllap see aeg ka tuleb, mil energiasäästlike ja - kulukate elamispindade hinnad märkimisväärselt eristuma hakkavad. „Praeguses olukorras, kus lõviosa peresid vaevalt ots otsaga kokku tulevad, ei ole see kinnisvara ostmisel veel  esimese kategooria teema.“

Aastast 2020 peavad kõik uusehitised vastama liginullenergia standardile, seega pole uute majade ehitamisel sellest pääsu.