Autor: Aira Tammemäe • 1. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valgevene ja Eesti ühistutel on head suhted, EKÜL (Eesti Korteriühistute Liit) esindajad käisid paari aasta eest Valgevenes olukorraga tutvumas ning õppeseminare läbi viimas.

EKÜL juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul ootas seal väga soe ja professionaalne vastuvõtt. Kaks aastat tagasi viibis Eesti Korteriühistute Liidu delegatsioon  Valgevenes arengukoostööprojekti „Korteriühistuliikumise kogemus ja korteriühistu mudel – töötoad Valgevenes ja Ukrainas“ raames. Projekti rahastas Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest, kahepäevasele seminarile järgnes ümarlaud Minski linnajuhtidega. Liidu koolitusel osalesid toona ühistujuhtide kõrval ka Valgevene parlamendisaadikud ja Valgevene Elamu - ja kommunaalministeeriumi juhtivad spetsialistid.

"Meie koolitust oodatakse seal jätkuvalt, soovitakse, et sõidaksime ametnikke koolitama. Riigi plaan on erastada majavalitsused ja luua korteriühistuid, et inimesed hakkaksid ise oma vara eest hoolitsema, kuid ametnike teadlikkus on väga väike. Korteriomanikke on palju, kortermaju 82 000, ent ühistuid kõigest tuhande ringis," vahendas Urmas Mardi. "Nende huvi Eesti kogemuse vastu on suur, kuna meie ühistuliikumine on väga tugev. Loodame tulevikus ellu kutsuda mõne koostööprojekti," sõnas ta.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.