Autor: Kadrin Karner • 10. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hüpoteegi realiseerimine on pikk ja keerukas protsess nii laenuvõtjale kui pangale, rääkis advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid advokaat Martin-Johannes Raude eile toimunud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil ning lisas, et Lätis mõtlesid poliitikud eelmisel sügisel välja „hea ravimi sellise kiusamise vastu.“ Selle tulemusel hakkasid Läti pangad end võimalike kahjude vastu, mis kaasneb laenu katteks hüpoteegi tagatise müümisega kaitsma ning tõstsid koheselt laenu sissemakset poole võrra.

Ka kolme Eesti riigikokku saanud erakonna – Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond ja EKRE programmis oli „võtmed panka“ idee. Millised võiksid olla mõjud, kui erakondadel õnnestuks see ellu viia ning „võtmed panka“ muutuks osaks ka Eesti laenuturust? Raude sõnul tähendab see laenuandjale automaatselt riski suurenemist, ja selle riski hajutamiseks antakse osa koormast laenuvõtja kanda, mis tooks Eestis, sarnaselt Lätiga kaasa suurenenud laenu sissemakse. „Ma usun, et ka hindaja vastutus suureneks,“ sõnas advokaat ja märkis, et ei välistaks, kui laenuandjad hiljem oma kahjunõuetega hindajate vastu pöörduks. „Kui laenu võtmine raskemaks muutub, läheb raskemaks ka kinnisvara ostmine ja müümine.“Kasusaajad võiksid „võtmed panka“ meetmest saada üürikinnisvaraga tegelevad inimesed, kuna märkimisväärselt kasvanud laenu sissemakse sunniks inimesi kauem üüripinnal elama. „Ühest küljest räägitakse, et see on jube hea meede, päästab inimesi laenuorjusest, aga tegelikult viib ta inimesed ju üüriorjusesse,“ sõnas Raude.Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimehe Tarmo Kase sõnul jätsid Lätlased enne meetme rakendamist tegemata mõjude hindamise ning Läti järelturg aga ka uute korterite ja majade turg sai sellest löögi, mida tänaseni üle elatakse. „Venelased on Läti turult kadunud, uute korterite müük on nullilähedane ja ka järelturg on raskes olukorras. Laenu ei olnudki enam kellelegi anda,“ lisas Kase. Tema sõnul tõusis omafinantseering sedavõrd, et isegi kõige tublimatel inimestel on selle raha kokku saamisega suuri probleeme.„Tavakodanikule tänavalt tunduks see hea idee,“ ütles Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ja lisas, et ilmselt saaksid paljud alles panka laenu võtma minnes aru, et „võtmed panka“ lahendus ei olegi kõige mõistlikum lahendus.