Autor: kinnisvarauudised.ee • 23. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oma kommentaaris kirjutab Ingvar Allekand järgmist:

Kui ostjal puudub finantseeringu osas selgus, siis ei ole õige maakleri poolt broneerimislepingu „pealesurumine“. Iga kinnisvaratehing on aga eriline ning maakler peab suutma otsustada, mis konkreetsel juhul mõistlik on. Maakler toimis käesoleval juhul oma kliendi huvides ning täitis oma lepingulisi kohustusi.

Nagu käesolev lugu ilmekalt näitab, siis on Eesti kinnisvaraturul broneerimislepingu järele reaalne vajadus olemas. Kahjuks ei ole see küsimus seaduse tasemel piisavalt reguleeritud ning praegune turupraktika püüab pigem lähtuda Riigikohtu lahenditest. Neist lähtuvalt ei saa broneerimiskokkuleppega kohustada ostjat ostma või müüjat müüma. Küll aga on võimalik pooltel leppida kokku, et müüja loobub mingiks perioodiks müügitegevustest ning ostuhuviline tasub selle eest müüjale mõistliku summa. Seetõttu peab ostja arvestama, et broneerimistasu tagasisaamine on äärmiselt ebatõenäoline. 

Kogu loo ilmestamiseks toon mõned näited võimalike muude stsenaariumite kohta:

1. Perekond Kõu oleks teatanud maaklerile, et neil on ostuotsus tehtud, finantseerimine olemas ning nad soovivad minna notari juurde tehingut vormistama. Võimalike probleemide vältimiseks soovivad ka objekti broneerida. Maakler oleks sõlminud broneerimislepingu (sh oleks ostja maksnud broneerimistasu), valmistanud ette notariaalse tehingu, see oleks sõlmitud panga osaluse, lisaks omafinantseeringule oleks laenusumma välja makstud ning kõik osapooled oleks olnud õnnelikud. Kahjuks pr Kõu sellist infot meile ei andnud ning edasist seda ei juhtunud.

2. Perekond Kõu oleks teatanud maaklerile, et neil on ostuotsus tehtud, finantseerimine olemas ning nad soovivad minna notari juurde tehingut vormistama. Võimalike probleemide vältimiseks soovivad ka objekti broneerida. Maakler oleks sõlminud broneerimislepingu (sh oleks ostja maksnud broneerimistasu) ja valmistanud ette notariaalse tehingu. Seejärel oleks pank teatanud, et perekond Kõu laenuvõime ei ole siiski nii suur kui oodatud ning pank selle tehinguga kaasa ei tule. Perekond Kõu oleks kaotanud broneerimistasu ning oleks olnud väga õnnetu. Nad oleks nõudnud seda tagasi ning kirjutanud maakleri tegevuse peale pikad kaebekirjad kõikvõimalikele asutustele ning oleks ilmunud artikkel Postimehes teemal „Maakler ja pank röövisid 3-lapselise pere paljaks“.

3. Perekond Kõu oleks teatanud maaklerile, et neil on ostuotsus tehtud, finantseerimine olemas ning nad soovivad minna notari juurde tehingut vormistama. Võimalike probleemide vältimiseks soovivad ka objekti broneerida. Maakler oleks sõlminud broneerimislepingu (sh oleks ostja maksnud broneerimistasu) ja valmistanud ette notariaalse tehingu. Seejärel oleks pank teatanud, et perekond Kõu laenuvõime ei ole siiski nii suur kui oodatud ning pank selle tehinguga kaasa ei tule. Perekond Kõu oleks nõudnud broneerimistasu tagasi väites, et neid ei ole broneerimislepingu kõigist riskidest piisavalt informeeritud, mida üks korralik pikaajalise kogemusega kinnisvarabüroo ja kutseline maakler oleks pidanud tegema. Domus oleks kartma hakanud ning broneerimistasu tagastanud. Kinnisvara müüja oleks kirjutanud pika kaebekirja ning Postimehes oleks ilmunud artikkel „Kinnisvarafirma pettis raske terviserikkega kliendi usaldust“.

Autor: kinnisvarauudised. ee