Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas kütte- ja ventilatsiooni õppetooli juhatava Volli hinnang põhineb asjaolul, et kuigi nõudmised hoonete energiatõhususele järjest kasvavad, on eriala tundvate inseneride järelkasv keskkoolilõpetajate huvipuuduse tõttu kesine.
2013. aasta sügisel astus keskkonnatehnika erialale, millest küte ja ventilatsioon moodustab ühe õppesuuna, 45 õppekohale sisse vaid neli inimest, kellest kolm hiljem välja langes. “Kütte- ventilatsiooni õppetool oli ülivõimsalt kogu Tehnikaülikooli kõige viletsama vastuvõtuga,” sõnas Voll. “Nelja aasta pärast lõpetab ülikooli 80 arhitekti, aga ainult üks ventilatsiooniinsener. Üks uus ventilatsiooniinsener aastas terve Eesti kohta on ilmseltgelt liiga vähe.”
Vaja vähemalt 15 inseneri aastasTema hinnagul oleks Eestile piisav, kui igal aastal lõpetaks ülikooli vähemalt 15 kütte-ventilatsiooniinseneri.
Kütte-ventilatsioonispetsialistid on juba praegu ülinõutud: Tehnikaülikooli kütte- ja ventilatsiooni õppetool saab iga kuu keskmiselt 60 “hädaabikõnet” telefonikõnet, kus küsitakse erialaseid nõuandeid ja kutsutakse objekte üle vaatama.Kuigi mullu täitusid keskkonnatehnika erialal kõik 35 õppekohta ja suurem osa õppima asunutest avaldas soovi jätkata just kütte-ventilatsioonialal, leidis Voll, et kutse populariseerimisel noorte hulgas seisab ees veel kõvasti tööd.“Kütte-ventilatsiooni eriala ongi ehitussektoris traditsiooniliselt kõige alakoolitatum eriala. Keskkoolist tulnud noortele on väga tähtis selle elukutse maine, mida nad õppima asuvad. Arstikutse on seksikas, firmajuhi kutse on seksikas, aga torujüri oma mitte.”Põhjustena, miks perspektiivikal erialal õppureid napib, tõi Voll välja veel kahanenud iibe ja asjaolu, et kuna matemaatikat peetakse keeruliseks, loobutakse seda kõrgemal tasemel õppimast juba keskkoolis.
Autor: Eva Kiisler, ehitusväljaannete juht