Autor: Eva Kiisler • 16. juuli 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kolm trendi, mis kujundavad tuleviku kõrghooneid

 

 

 

 

 

 

Kuigi kõrghoonetest on üle kogu maailma kujunenud majandusedu üks tuntumaid sümboleid, on nende ehitamine ressursimahukas. Samuti pole kõrghoonete püstitamine kuigi keskkonnasõbralik, sest need esitavad ehitusmaterjalidele ja – tehnikale erinõudeid, samuti suurendavad keerukad kütte- ja jahutussüsteemid kasvuhoonegaaside emissiooni.

Veebiväljaanne Construction Global tõi välja kolm suunda, mis hakkavad tulevikus kõrghoonete rajamist oluliselt mõjutama.

 Puidu kasutamine

Kuigi puit on üks enimkasutatud ehitusmaterjale, peeti seda tuleohtlikkuse tõttu kõrghoonete ehitamisel sobimatuks. Tänu arendustööle ristkihtpuidust (CLT, cross laminated timber) ehitustoodete vallas võib tulevikus puidust saada kõrghoonete puhul kõige kasutatavam materjal. Arhitektuuriliste piiranguteta ristkihtpuit on heade tulepüsivusomadustega, kordi kergem kui raudbetoon ja ning seejuures positiivse CO2-bilansiga. USA põllumajandusministeeriumi USDA andmeil aitab puitmaterjalist ehitatud neljakorruseline hoone vähendada kasvuhoonegaaside teket sama palju kui 500 auto eemaldamine teedelt.

Rohetavad seinad ja katused

Rahvusvaheline Arhitektide Liit on eesmärgiks võtnud 2050. aastaks oluliselt vähendada ehitatud keskkonna süsihappegaaside emissiooni. Üks visuaalselt nägusamaid võimalusi selleks on seinte ja katuste vähemalt osaline katmine elusate taimedega. Uurimistulemused näitavad, et taimed aitavad õhusaastet kahandada ja hoonete temperatuuri vähendades ära hoida soojussaarte tekkimist linnades, aga ka heliisolatsiooni parandada.

Varjust välja

Massiivsed hooned jätavad ümbritseva madalama keskkonna sõna otseses mõttes varju. Londoni tuntud arhitektuuribüroo NNBJ tuli mõttele ehitada Greenwichi majadepaar, mis omavahel päikesekiiri edasi-tagasi peegeldades asendavad hoonetevahelise varjuala hajusvalgusega.

Pilootprojekti õnnestumine tähendab, et pilvelõhkujaid on edaspidi võimalik rajada tihedalt asustatud linnakeskkondadesse minimaalsete kõrvalmõjudega. Kõrghoonete vahel saab võimalikuks ka taimede kasvatamine, mis parandab linnaruumi veelgi.

 

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474