Autor: kinnisvarauudised.ee • 3. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Levinud on firma nimele kinnisvara ostmine ning sellelt maksuametilt käibemaksu tagasi küsimine, kuigi tegelikult hakkavad pinda kasutama firmaga eraisikud. Uue maksupettuse teema tõstatas rahandusministeeriumi maksupoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi enda arvamusartiklis. „Viimasel ajal on kasvanud käibemaksu tagastusnõuete hulk, kus äriühingud soovivad tagasi saada uute korterite ostmisel tasutud käibemaksu. Tegelik põhjus on üha sagedamini see, et kinnisvara ostetakse erakasutusse ja uue eluruumi puhul soovitakse lisaks saada riigilt tagasi sisendkäibemaks. Mulluse kontrolli tulemus oli ligi 5 miljonit eurot maksunõudeid. Nagu näha, ei ole tegemist pisiprobleemiga,” kirjutas Jegorov.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul on äriühingute nimele eluruumide soetamise tegelikud põhjus enamasti soov kasutada ettevõtte raha juhatuse liikme või osaniku huvides, ilma sellelt makse maksmata. „Uute korterite soetuse ja eramute ehituse puhul on soov saada riigilt tagasi sisendkäibemaks, mida eraisikuna soetamisel ei saaks,“ ütles ta.

Aasmäe selgitas, et ettevõtjatel on kombeks paigutada vaba raha kinnisvarasse, kuid üritatakse jätta muljet, et tegemist on just maksustatava käibe tarbeks soetatud kinnisvaraga. Kõike seda, et saada tagasi käibemaks.

Iga tagasiküsija pilgu alla

Aasmäe väitel on pettuste tõttu maksuameti huviorbiiti sattunud kõik äriühingud, kes esitavad korterit ostes riigile käibemaksu tagastusnõude. Käibemaksunõude legitiimsuse kontrollimiseks tehakse läbi vaatlus. „Üle 90 protsendi juhtudest on meie vaatlused näidanud, et korterites elavad sees äriühinguga või äriühingu juhatusega seotud isikud,“ kommenteeris Aasmäe.

Dmitri Jegorovi sõnul on temale teadaolevalt maksuametil ka käimas juba kohtuvaidlused, et maksupettused lahendada, kuid tegelikult on probleem veel laiem. „Eluruum on osa laiemast kontrolli tähelepanu väärivast kontekstist, ehk siis isiklike kulude kajastamine ettevõtluse kuludena ja sisendkäibemaksu mahaarvamine,“ ütles ta.

Maaklerid pole märganud

Käibemaksupettusi pole täheldanud ei Eesti Kinnisvarafirmade liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel ega Kinnisvaramaaklerite koja esimees Ardo Lepp. „Ka isiklikult ei ole kuulnud juhtmeid, kus võiks tekkida kahtlus maksupettusele,“ ütles Lepp.

Arco Vara elamispindade maakleri Tiina Steinbergi sõnul panevad paljud ettevõtted oma raha kinnisvarasse, sest muidu peab ettevõtte raha hoidma võlakirjades, aktsiates või arvelduskontol, mis on riskantne. Ka tema ei ole täheldanud, et ettevõttele ostetakse elamispindu, mida omanikud siis eraisikutena kasutama hakkavad.

Steinbergi väitel on aga ta alati soovitanud ettevõtjatel käibemaksu tagasi küsida, kui korter on ettevõtte alla registreeritud. „Tean, et osad ostjad on käibemaksu tagasi küsinud ja selle ka tagasi saanud, aga on olnud juhtumeid, kus maksuamet ei ole üüriks ostetud korteri ostjale käibemaksu tagastanud. Vahel hakkavad ettevõtted siis maksuametiga vaidlema, kuid vahel loobuvad käibemaksu tagastuse nõudest, et oma aega ja närve säästa,“ ütles ta.

Autor: kinnisvarauudised. ee