Autor: Aira Tammemäe • 9. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Varasemad linnavalitsused on püüdnud linnahalli tervikobjektina müüa," meenutab Savisaar. "Muidugi on olnud ka ostuhuvilisi, kuid paraku oli ostjate eesmärgiks linnahalli lammutamine. See oli ka põhjuseks, miks müügiprotsess peatati. Hoone säilitamise huvides algatas keskerakondlik linnavalitsus linnahallile hoonestusõiguse seadmise konkursi, kuid, kui investorid mõistsid, et see tähendab olemasoleva hoone säilitamist praeguses mahus ja otstarbes, siis loobusid nad osalemast."

Järgmisena püüdis linnavalitsus jõuda linnahalli rekonstrueerimiseni koostöös võimalike investoritega Ameerikast, kuid kuigi lepinguliste läbirääkimistega jõuti suhteliselt kaugele, sai piduriks jällegi objekti maksumus. "Võimalik, et vabariigi valitsuse poolse huvi ja toetuse korral oleks õnnestunud ka investeeringu toomine Eestisse, kuid paraku ei kuulu linnahall riigi prioriteetide hulka. Seega oleme jõudnud olukorda, kus loota sellele, et linnahall õnnestub korda teha kas koostöös erasektori või riigiga pole reaalne," lausus Savisaar.

Investeeringud, mida linnahall vajab, on suured. "Tänaseks on teada, et kogu objekti korrastamise maksumus on ca 65 miljonit eurot. Samas on avalikkusele enim huvi pakkuv kontserdisaal rekonstrueeritav ka eraldi objektina. Hea tahtmise korral on hoone väliskuju, mis lisaks saalile on kaitse all, võimalik säilitada ka siis, kui hoone tiivad rekonstrueeritakse eraldi osadena. Ehk teisisõnu – kunagist jäähalli ja mere poole jäävat osa võiks kohelda eraldi investeeringuobjektidena. Kui need mõtteliselt peakorpusest lahutada ja pakkuda eraldi objektidena erasektorile investeeringuks, siis võiks arvestades koha atraktiivsust ja oluliselt väiksemat investeeringumahte, leida neile uue omaniku," pakkus Savisaar üheks võimalikuks lahenduseks.

Muidugi ei loobuks linn nendest hoone osadest niisama, vaid müües need avalikul enampakkumisel. Saadud vahendeid aga oleks võimalik kasutada linnale enim huvipakkuva suure saali rekonstrueerimiseks. Linnale kuuluvad ka kinnistud linnahalli naabruses. "Sinna on soovitud rajada hotelli, kuid mõelda võib ka teistele, miks mitte avalikele funktsioonidele. Kogu kesklinna mereäärsele osale kehtib üldplaneering, mis seab sealsetele kinnistute arengule kindlad nõudmised ja piirid, nii et karta, et arendustegevus kontrolli alt väljub, pole tarvis. Ka nende kinnistute müügi eest saadavaid vahendeid saaks linn kasutada linnahalli saaliosa rekonstrueerimiseks," ütles Savisaar.

Veel sellel sügisel tuleb linnavalitsus selle projektiga volikogu ette.