Nõukogudeaegsed garaažid ei kao niipea

Garaažibokse kasutatakse peale autode hoidmise ka miniladudena, kuid garaaže ostetakse viimasel ajal mõnikord hoopis lammutamiseks, et kätte saada arenduseks sobiv krunt.


Ka garaaž puhul kehtib kinnisvara kuldreegel: asukoht, asukoht ja veel kord asukoht. Kesklinna garaaž on kallim sarnasest äärelinna garaažist. Garaaži on lihtsam müüa või üürile anda, kui ümbruses paiknevad korterelamud, mille läheduses ei leidu piisavalt parkimisruumi.
Kui garaažidealune maa meelitab oma hea asukohaga ligi arendajaid uue hoone püstitamiseks, pole oluline seisukord ega kaugus korterelamutest. Pole harv juhus, kui terve garaažikompleks ostetakse ära selle all oleva maa pärast. AT Kinnisvarabüroo tegevdirektor Avo Iin: “Vahendasin hiljuti tehingut Põhja-Tallinnas, kus müüdi kinnistu, mis oli hoonestatud paarikümne kõrvuti asetseva nõukogude ajal ehitatud maapealse garaažiboksiga. Boksid jäid elumajadest kaugele ja garaažid olid amortiseerunud ning neis autosid ei hoitud. Uus omanik soetas need eesmärgiga ära lammutada, et nii kätte saada garaažidealune maa. Iga boksi omanik sai 5000 eurot. Rahule jäid nii müüjad kui ka ostja.”
Analoogseid tehinguid on tehtud ka Mustamäel, kus A. H. Tammsaare tee äärde kerkinud Mustamäe vabaaja- ja kaubanduskeskus rajati lammutatud garaažide asemele. Selleks tuli likvideerida suur hulk nõukogude ajal püstitatud autogaraaže, mis osteti välja hooneühistu liikmetelt.
Kui garaažidealune maa ei sobi arenduseks, on peale asukoha väga oluline ka ehitise seisukord. Pehkinud puituste ja läbilaskva katusega garaaž on tunduvalt odavam kui samas piirkonnas paiknev, korralike metalluste ja uue katusekattega garaaž.
Pikemalt loe artiklit järgmisel nädala ilmuvast ajakirjast Ehitaja.

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised