15. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Skandinaavias on mets pikaajaline investeering

Keskkonnaministeeriumi andmetel kuulub Rootsis füüsilisest isikust metsaomanikele 58, Soomes 45 ja Eestis langeva trendina 30 protsenti metsamaa kogupindalast. Eesti füüsilisest isikust metsaomanikud on juriidilistest omanikest ligikaudu kaks korda vähemaktiivsed oma metsi majandama.

Skandinaavias peetakse metsa heaks pikaajaliseks investeeringuks. Ka meil võiks metsamaa olla tasuvamaks pensionisambaks kui investeerimine vähese tulukusega pensionifondi, sest mets kasvab ka siis, kui majandus langeb või fondivalitsejad ei oska riske jagada.

Metsa majandamine tasub end ära

Metsa hooldus nõuab küll kulutusi ja saab raieküpseks kümnete aastate pärast, kuid selle aja jooksul kontrollib omanik ise oma vara ja saab lõpuks võtta pensionilisa või kindlustada oma lastele majanduslikult parem tulevik. Metsaühistud jagavad oma liikmete kasulikku infot metsade majandamisest, mis aitab hoolduskulusid kontrolli all hoida . Samuti on füüsilisest isikust metsaomanikel võimalik saada metsamajandamiskavade koostamiseks ja metsa uuendamiseks siseriiklikke metsandustoetusi.

Välismaalased on Eesti maast huvituvad

Üleasustatud Lääne-Euroopas napib metsamaid ja sealsed era- ning juriidilised investorid on suunanud pilgud meie suunas. Nii näiteks on Saksamaa potentsiaalne investor valmis ostma Lõuna-Eestis kuni 5000 hektarit kinnistuid maa uuesti metsastamiseks, et kindlustada endale muretumat pensionipõlve. Eeskätt huvitaksid ostjat kinnistud ilma metsata, kuid ta on valmis soetama ka metsamaid.  

Maasse tasub investeerida ka kohalikel

Kui tekib soov alternatiivset pensionisammast luua, siis oleks mõistlik alustada põllumaa soetamisega, et sinna metsa istutada. Tänased noored saaksid rahulikult mõned aastakümned metsa majandada ja siis juba vajadusel puid lõikama hakata, ilma seadusega aina kaugemale nihkuvat pensioniiga ootamata. Buumiaastatel kinnisvaraarenduseks ülesostetud põllumaad oleks  mõistlikum juba praegu metsaistikutega täita.

Kohalikud ostjad on senini olnud pindalatoetuse saamise eesmärgil huvitatud peamiselt odavast põllumaast. Metsaostuks otsitakse raieõigusega kinnistuid, kus võetakse lubatud kogus metsa maha ja seejärel kas müüakse odavalt edasi või jäetakse lihtsalt seisma.