18. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Büroopindade plahvatuslik lisandumine

Habali sõnul vaevleb eelmise aasta tähelepanuväärseim ärikinnisvara liik – büroopind – juba mõnda aega A-klassi pindade ülepakkumise käes. Tavapärase 20 000–25 000 ruutmeetri asemel on Tallinnas turule tulnud 70 000–80 000 ruutmeetrit valdavalt moodsat büroopinda ning sel aastal lisandub veel 40 000–50 000 ruutmeetrit. Kuigi see on Habali teatel pannud liikuma vanematelt pindadelt uuematele, on pakkumise niivõrd järsk suurenemine tekitanud kõigis büroopindade klassides palju vaba pinda, tekitades samaaegselt hinnasurvet. "Mistõttu võib ka sel aastal üürnikukeskseks muutunud turul prognoosida hindade stabiliseerumist või isegi hinnakorrektuuri allapoole, sest on selgeks saanud, et suurem osa üürnikke ei jaksa prime pindade eest maksta üürihinda 15 eurot ruutmeetrilt," leiab ta. Uute büroopindade üürnikena on Habali sõnul hakanud tooni andma tehnoloogiasektori ettevõtted, kes oma sektori kiire arengu tõttu soovivad sõlmida pigem lühemaid üürilepinguid.

Osad poepinnd on muutunud liigseiks

Kaubanduspindade turul on kõige keerulisemas seisus keskmise suurusega kauplused, mis on kodupoodide jaoks liiga suured ent multifunktsionaalsete kaubanduskeskuste jaoks liiga väikesed. Uue kontseptsiooniga kaubanduskeskuste turule toomise jutud on teinud rahutuks olemasolevate keskuste omanikud. Sellises olukorras jäävad kaubanduspindade turul üürihinnad stabiilseteks ning likviidsus endiselt nullilähedaseks, selgitab Habal.

Autor: Äripäev.ee