„Väga kriitiliselt tuleb suhtuda sellesse, mida on kokku kirjutanud kinnisvarahindajad. Mõnede kinnisvarahindajate koostatud aktid tuleks kohe ära põletada, selleks et need ei saaks üldse hakata aju mürgitama,“ sõnas Ustav kriitiliselt.
Ta selgitas, et paljude lepingujärgsete vaidluste ja ka mitmesuguste hilisemate probleemide tekkimistel on põhjuseks see, et hinnaindikatsiooniks on võetud kellegi kinnisvarahindaja koostatud akt. „Probleem on aga selles, et kui hakata vaatama, mille abil see akt on koostatud – millised on aktis kasutatud meetodid, milline on võrdlusobjektide valik, siis sealt hakkab selle sisu kokku kukkuma.“
Ustav tõi näiteks ühe Tallinnas võrdlemisi rentaablis piirkonnas oleva kinnistu hindamisakti, kuhu „kirjutati väga suur number, mille koostamisel kinnisvarahindaja tugines omaniku nägemusele selle kohta, et juhul kui muudavad detailplaneeringu ära, siis mida saaks tulevikus sinna ehitada ja milliseks võiks kinnistu hind seeläbi tõusta.“
Kinnisvara puhul on tähtis ka see, mida kirjas ei ole
Urmas Ustav rõhutas konverentsil veel, et kinnisvaratehinguid sõlmides tuleks tähelepanu pöörata ka asjaoludele, mida esimese hooga kusagile kirja pandud ei ole. Näiteks tasub Ustavi sõnul omale väga klaariks teha, mida planeeringutingimused reaalselt lubavad. „Siin ei saa tugineda vaid müüja suulistele lubadustele."
Olulisi detaile, mida tehingute puhul silmas pidada, rõhutas Urmas Ustavi oma ettekandes veel: millised on piirangud, kuidas on juurdepääsuteedega, kas on ka tulevikus kindel, et saab muretult tarbida kommunaalteenuseid, kuidas on nende võimsuste muutmisega ja suurendamisega jne.
Äripäeva Kinnisvarakonverents on potentsiaalsete klientide, investorite, ehitajate, arendajate ja vahendajate kohtumispaik.
Autor: Lauri Leet, kinnisvarauudised.ee toimetaja