22. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Martin Vahteri hinnangul pole planeerijad Tallinnas arvestanud, et üks kõrghoone mõjutab mitmesajameetrise raadiusega ümbritsevat piirkonda. “Kui mitu suurt maja on kõrvuti, siis tänavate läbilaskevõime väheneb ning tekivad ummikud, mis mõjutavad kogu linna,” rääkis Vahter.

“Kõrghoonete ühe piirkonda koondamine on visuaalselt terviklik, kuid linnavalitsus lubab liiga palju korruseid ja infrastruktuur pole selleks valmis. Kuni poole miljoni elanikuga linnas pole nii kõrgeid hooneid vaja. Tornimäe kaksiktornid, Radisson, SEB, Cityplaza, Maakri ja Kentmanni tänavate korterelamud on selgelt liiast. Suurema Helsingi kesklinnas pole üldse kõrghooneid ja äärelinnastki leiab vaid 10-12 korruselised,” lisas Vahter.

Kinnisvaraeksperdi sõnul ei arvestata uute äri- ja korterelamute rajamisel piisavalt sellega kaasnevate mõjudega. “Ma ei ole ehitamise vastane, vastupidi, kuid Tallinn ei ole New York. Tallinnas on erinevalt Lääne-Euroopast 50-aastase nõukogude perioodi pärandina tühje krunte ja ehitusplatse küllaga,” ütles Vahter.

“Tallinn tegeleb praegu iseenda tekitatud probleemi lahendamisega. Mida kõrgemad hooned, seda suurem on ka nendega kaasnev autode hulk. Kõrge parkimistasuga üritatakse autosid kesklinnast välja puksida. Kui linn tõstab hinda, siis teevad seda ka parkimismajad. Seega läheb elu pealinnas paratamatult järjest ebamugavamaks ja kallimaks. Jah, Lääne-Euroopa suurlinnades on ka elu kallis ja kitsas, kuid selle põhjused on mujal ning see ei ole eeskuju, mida järgida,” lisas Martin Vahter.