1. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti makromajanduslike riskide põhjaliku analüüsi koostamise ajendiks oli kiire palga- ja kinnisvarahindade kasv. Analüüsist nähtub, et tööjõu ühikukulu on viimastel aastatel kiiresti suurenenud, mis on tingitud tugevast palgakasvust ja aeglustuvast tootlikkuse kasvust. Keskmisest väiksem tootlikkuse kasv ja väga aeglane kohandumine konkureerimiseks kõrge lisandväärtusega kaupade sektorites võivad kujutada ohtu konkurentsivõimele, kui palgakasv jätkub praeguses tempos, seisab Komisjoni pressiteates.

Kuigi eluasemehindade tõus on olnud kiire, kajastab see tugevat seost eluasemenõudluse ja palgakasvu vahel viimastel aastatel. Aruandes leitakse, et eluasemehindade tõus peaks tulevikus aeglustuma, kuna pakkumine kohaneb taastuva nõudlusega ning laenupoliitika on muutunud ettevaatlikumaks. Seetõttu on  risk kinnisvarasektorist negatiivse mõju ülekandumiseks majandus- ja finantssektorisse pigem väike.

Riigiaruannates analüüsib komisjon liikmesriikides esinevaid majandus- ja sotsiaalprobleeme. 18 liikmesriigi, sealhulgas Eesti puhul sisaldavad need ka võimalike makromajanduslike riskide põhjalikku analüüsi, mis nähti ette novembris 2015 avaldatud häiremehhanismi aruandes.

Märtsis otsustab komisjon, millisesse makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse kategooriasse iga analüüsitud liikmesriik kuulub. Kategooriaid on neli: tasakaalustamatus puudub; tasakaalustamatus; ülemäärane tasakaalustamatus; ülemäärane tasakaalustamatus, millega seoses tuleb koostada parandusmeetmete kava.