Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa komisjon näeb kinnisvarahindade kasvus ohtu
Eelmise nädala lõpus avalikustatud Euroopa Komisjoni iga-aastases riigiaruandes seisab, et Eesti oht on liigkiire palkade ja kinnisvarahindade kasv.
Eesti makromajanduslike riskide põhjaliku analüüsi koostamise ajendiks oli kiire palga- ja kinnisvarahindade kasv. Analüüsist nähtub, et tööjõu ühikukulu on viimastel aastatel kiiresti suurenenud, mis on tingitud tugevast palgakasvust ja aeglustuvast tootlikkuse kasvust. Keskmisest väiksem tootlikkuse kasv ja väga aeglane kohandumine konkureerimiseks kõrge lisandväärtusega kaupade sektorites võivad kujutada ohtu konkurentsivõimele, kui palgakasv jätkub praeguses tempos, seisab Komisjoni pressiteates.
Kuigi eluasemehindade tõus on olnud kiire, kajastab see tugevat seost eluasemenõudluse ja palgakasvu vahel viimastel aastatel. Aruandes leitakse, et eluasemehindade tõus peaks tulevikus aeglustuma, kuna pakkumine kohaneb taastuva nõudlusega ning laenupoliitika on muutunud ettevaatlikumaks. Seetõttu on risk kinnisvarasektorist negatiivse mõju ülekandumiseks majandus- ja finantssektorisse pigem väike.
Riigiaruannates analüüsib komisjon liikmesriikides esinevaid majandus- ja sotsiaalprobleeme. 18 liikmesriigi, sealhulgas Eesti puhul sisaldavad need ka võimalike makromajanduslike riskide põhjalikku analüüsi, mis nähti ette novembris 2015 avaldatud häiremehhanismi aruandes.
Märtsis otsustab komisjon, millisesse makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse kategooriasse iga analüüsitud liikmesriik kuulub. Kategooriaid on neli: tasakaalustamatus puudub; tasakaalustamatus; ülemäärane tasakaalustamatus; ülemäärane tasakaalustamatus, millega seoses tuleb koostada parandusmeetmete kava.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Viimased uudised
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Konverentsid
Hetkel kuum
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele