3. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis on kõige põletavam küsimus kinnisvaraturul täna?

Kuna otseselt midagi ju kinnisvaraturul ei põle, siis sõltub vastus sellest, missugusest küljest vaadata. Ostjad küsivad ühte ja müüjad teist, arhitektid kolmandat ning linnaplaneerijad neljandat. Tegelikult huvitab kõiki see, mis saab edasi nii lühikeses kui pikas perspektiivis. Lühikeses perspektiivis soovitan lugeda erinevaid kinnisvaraturu analüüse, mis tänasel päeval prognoosivad pigem stabiilsust ja tegusat toimetamist kõigile turuosalistele. Pikas perspektiivis on asi kindlasti keerulisem, sest otsused on keerulisemad ja kulukamad. Näiteks tuleb minu arvates leida lahendus olemasolevate magalarajoonide kaasajastamisele tervikuna. Ma usun, et 50 aastat tagasi välja mõeldud kontseptsioonile on võimalik teha restart nii, et sellest saab veel mitukümmend aastat rõõmu tunda.

Mida pakub maakleritöö sulle sellist, mida teised erialad ei paku?

Mulle meeldib selle töö juures pidev areng. Seda ma tõesti naudin ja tunnen igapäevaselt. Tulevad uued oskused ja teadmised, tegevused muutuvad järjest rohkem mõtestatuks, võimete piirid nihkuvad. Eriti tore on see, et mitte ainult minul, vaid ka nendel, kellega ma koos töötan. Kui teen oma tööd hästi, siis ka klientidel. Tihti kiputakse maakleri tööd lihtsustatult käsitlema ning seetõttu lihtsaks pidama, vastasleer püüab tõestada meeletut keerukust. Ma arvan, et eksivad mõlemad, sest oma tööd ei saa minu arvates selliselt määratleda. Kui tahta midagi väga hästi teha, siis ei ole see kunagi lihtne. Ent kui midagi tõeliselt meeldib, siis ei ole raskuseid, vaid on väljakutsed.

Räägi palun paar tõestisündinud humoorikat lugu maaklerite igapäevatööst?

Hea huumorisoon kuulub selle töö juurde, sest muidu lihtsalt ei saa. Mõned tõestisündinud lood võin aadresse ja nimesid nimetamata välja pakkuda.

Näiteks Herne tänava lugu, kus klient helistas maaklerile Herne tn korteri müügikuulutuse peale ning kiirelt lepiti kokku kohtumine korteriga tutvumiseks. Kokkulepitud ajal ootas maakler korrektselt klienti, keda aga ei tulnud. Ent ka klient helistas murelikult ja uuris, millal maakler tuleb. Klassika – üks oli Tallinnas ja teine Tartus.

Palju naljakaid lugusid on seotud üürikorteritega. Näiteks juhtub ikka, et üürnik unustab kohe ära, millisel korrusel talle korter üürile anti. Ükskord juhtus, et üürnik läks „koju“, leidis eest lahtise ukse ning tundmatu kodaniku „tema“ uuest üürikorterist pelmeene praadimas. Esimese hooga tahtis üürnik oma alumise korruse naabri kodust välja visata, kuid mõne aja möödudes siiski meeled rahunesid ja olukord selgines.

Kinnisvaramaakleriks ei saa Eestis õppida, kuid on üksikuid kinnisvaraga seotud erialasid erinevates kõrgkoolides. Sina oled kutseline maakler. Mis sa arvad, kas maakleritöö eeldab kõrgharidust?

Kinnisvaramaakler ei ole mitte müüja, vaid teenindaja ja nõustaja. Edukaks teenindamiseks on kõige tähtsamad sobivad isikuomadused. Need ei pea isegi ilmtingimata kaasa sündinud olema, sest ka isikuomadusi saab arendada. Ja edukaks nõustamiseks on vältimatult vajalik lai silmaring.

Seega jah – minu arvates on kõrgharidus selleks tööks vajalik. Mitte niivõrd erialaste teadmiste pärast, kuivõrd just avara silmaringi ning võimalusi otsiva mõtteviisi jaoks. Minu haridus on arhitektuurivaldkonnast ja ma olen sellega väga rahul. Kool andis muidugi ka erialaseid teadmisi, ent eelkõige arendas see analüüsivõimet ja loovust, mis tuleb tegelikult kasuks igas valdkonnas.

 Pikemalt loe persooniintervjuud Lenne Kontoriga Domus Kinnisvara värskest kliendilehest Immo.