Kisub kuumaks: veebruar kinnisvaraturul tegus

Annelinnn
Kuigi ilmad on veel kevadtalviselt jahedad, kisub analüütikute hinnangul...

Veebruar möödus Eesti kinnisvaraturul tegusalt. Jaanuari vaikelu sai läbi ning tehingute hulk kasvas, ületades ka mulluse veebruari tulemuse, analüüsib Uus Maa kinnisvarabüroo.

Muus osas jätkab turg siiski küllalt stabiilselt, kuigi hinnahüpped võivad sõltuvalt turu väiksusest mõnes piirkonnas olla kohati väga suured. Ne4ed hüpped üles või alla on pigem ühekordsed ning ei näita selget trendi.

Maa-ameti andmeil toimus kogu Eestis 3337 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuarist 21,4% enam. Mulluse veebruariga võrrelduna kasvas tehinguaktiivsus 5,8%.

Kevadine kõrghooaeg koidab

Ka Tallinnas müüdud objektide hulk kasvas ning turg astus kevadisele kõrghooajale pika sammu lähemale. Maa-ameti andmetel toimus veebruaris 1084 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuarist 33,3% enam. Võrreldes mulluse veebruariga kasvas tehinguaktiivsus 11,9%. Seega on tõenäoline, et vähemalt esialgu ületavad järgnevad kevadkuud oma eelmise aasta sõsarate tehinguarvud, sest varembroneeritud uute korterite ostu-müügilepingute sõlmimisi on ees veel hulgi.

Kortereid müüdi 697 (jaanuaris 550), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1461 eurot. Kui jaanuariga võrreldes kasvas hinnatase 1,1%, siis mulluse veebruariga võrreldes 8,1%.

Eramuid ja suvilaid müüdi 27 (jaanuaris 22) ning hoonestamata elamumaid 12 (jaanuaris 14).

Tartus seis stabiilsem

Maa-ameti andmeil vahetas Tartus veebruarikuu jooksul omanikku 134 kinnisvaraobjekti. Võrreldes jaanuariga kasvas tehingute hulk 6,4% samas kui aastaga langes see 9,5%.

Kortereid müüdi 105 (jaanuaris 91), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1159 eurot. Kui jaanuariga võrreldes langes hinnatase 2,2%, siis aastaga see hoopis kasvas 2,2%.

Eramuid ja suvilaid müüdi 8 (jaanuaris 14) ning hoonestamata elamumaid 4 (jaanuaris 5).

Ida-Virumaal suured kõikumised - Jõhvis statistiliselt suur hinnnatõus

Kuigi Ida-Virumaa kinnisvaraturg veebruaris kasvas, jäi tehingute sooritamise aktiivsus allapoole 12 kuu keskmist. Maa-ameti andmeil müüdi veebruaris 235 kinnisvaraobjekti, mida on jaanuarist 11,4% enam. Aastaga langes tehinguaktiivsus 15,5%.

Korteriturud maakonna tähtsamates linnades suuri üllatusi ei pakkunud, sest tugevad liikumised üles või alla on siin sisse kodeeritud. Narvas müüdi 47 korterit (jaanuaris 43), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 376 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 14,8%, siis aastaga 19,5%. Suured langusprotsendid tulevad aga sellest, et veebruaris müüdi Narvas erandlikult rohkem tavapärasest odavamaid kortereid. On tõenäoline, et märtsi statistikas toimub kasv tavapärasemale tasemele.

Kohtla-Järvel jäid müüdud korterite jaanuariga sarnasele tasemele, mis on 12 viimase kuu keskmisest kõrgem. Müüdi 45 korterit (jaanuaris 59), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 93 eurot. Võrreldes jaanuariga kasvas hinnatase 1,7% samas kui aastataguse veebruariga kõrvutades lausa 78,8%. Viimase näitaja põhjuseks oli aga keskmisest oluliselt madalama hinnaga korterite suur müük ühe kuu jooksul.

Jõhvis toimus veebruaris väikesele kinnisvaraturule iseloomulik suur protsendimuutus – seekord hinnakasvu näol. Müüdi 14 korterit (jaanuaris 13), mille korterite ruutmeetri mediaanhind kasvas erandlikult kõrgele – 314 eurole. Kuuga tõusis hinnatase seetõttu 53,7% ning aastaga 53,9%.

Seis mujal

Maa-ameti andmetel toimus Pärnus veebruarikuus 72 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 11 tehingu võrra jaanuarist enam. Mullu veebruaris oli vastav number 71. Võib öelda, et tegu oli tüüpilise aasta-algusega ning kevadel tehinguaktiivsus kasvab. Kortereid müüdi 53 (jaanuaris 41), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 940 eurot. Kui jaanuariga võrreldes kasvas hinnatase 1,3%, siis aastaga 17,1%.Müüdi ka 4 eramut (jaanuaris 7) ja 2 elamukrunti (jaanuaris 3).

Viljandi kinnisvaraturg oli veebruaris tavapärasest mõneti vaiksem. Maa-ameti andmetel müüdi kuu jooksul 28 kinnisvaraobjekti, mis on jaanuarist 4 võrra enam. 2015. aasta veebruaris oli vastav näitaja aga 20. Kortereid müüdi 18 (jaanuaris 16), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 548 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 11,1%, siis aastaga tõusis see 26%. Ühepereelamuid müüdi 5 (jaanuaris 2) ning hoonestamata elamukrunte 1 (jaanuaris 2).

Rakveres toimus veebruaris 23 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 3 võrra rohkem kui jaanuaris. Aastavõrdluses kasvas tehinguaktiivsus aga 9,5%. Kortereid müüdi 16 (jaanuaris 14) ning nende põhjal kujunes ruutmeetri mediaanhinnaks 607 eurot. Võrreldes jaanuariga kasvas hinnatase 15,6% ja aastaga 5%. Eramuid müüdi 2 (jaanuaris 3) ning hoonestamata elamukrunte 2.

Kuressaare kinnisvaraturg oli veebruaris aktiivne. Maa-ameti andmetel toimus 24 tehingut, mis on 1 võrra jaanuarist enam. Mullu veebruaris oli vastav näitaja 20. Kortereid müüdi 19 (jaanuaris 16), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 685 eurot. Kuuga kasvas hinnatase 3,1 % samas kui aastaga langes see 5,5%. 

Haapsalu kinnisvaraturg oli veebruaris pigem vaiksem. Maa-ameti andmeil toimus 18 ostu-müügitehingut. Jaanuaris oli vastav näitaja 13 ning mullu veebruaris 15. Kortereid müüdi 13 (jaanuaris 10), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 449 eurot. Võrreldes jaanuariga kasvas hinnatase 29,4% samas kui möödunud aasta veebruariga kõrvutades langes see 3,2%.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised