Autorid: Lauri Leet, Lauri Leet, kaasautor • 15. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Raul Reino sõnul ei ole olnud kinnisvarafirmade hulgas  kuni eelmise aastani eriliselt märganud, et keegi oleks panustanud videoturundusse.  „Meie ühel hetkel otsustasime, et hakkame neid teadlikult ja reeglipäraselt tegema ja valminud materjali kinnisvara turustamisel kasutama.“

Reino märgib, et on isegi natuke naljakas rääkida videoturundusest 2016. aasta kontekstis kui uuest nähtusest, see oleks võinud olla kinnisvarafirmade igapäevane võimalus juba viis või kuus aastat tagasi või veelgi varem.

„Julgen võtta lahjat mürki, et lähiaastatel vähemalt uusarenduste pakkumiste juures videoturunduse  maht kasvab ning ka 3D tuleb järjest enam mängu,“ märgib Reino. „Asja üks pool on see, et selle jaoks vajalik tehnoloogia – 3D prillide ja seadmete  hind muutub taskukohasemaks, teiselt on kinnisvara just see koht, kus äriotstarbeliselt 3D-d ära kasutada.“ Ta lisab, et  inimeste ettekujutusvõime  piirid veel valmimata objekte silme ette manades jäävad kindlasti virtuaalreaalsuse efektidele alla. 

„Täna tähendab see muidugi veel märkimisväärset investeeringut, mida ei taheta teha enne kui olukord turul ei muutu. Kui turul läheb müük suhteliselt hästi, ei võeta lisainvesteeringuid ette, heal ajal on palju lihtsam kasutada mõnda veebibännerit ja mõne sooduspakkumise kaudu projekte realiseerida. Aga see nii kindlasti ei jää, projektid peavad rohkem eristuma, et paremini müüa,“ ennustab Reino.

Virtuaalreaalsuse kasutamise tõttu maaklerite arv väheneb, aga nad ei kao Reino sõnul siiski kuhugi. Lihtne objektide füüsiline tutvustamine kindlasti väheneb, seda saavad ära teha tehnoloogilised vahendid,  lihtsamate objektide puhul teeb seda ka inimene ise. „Maaklerid tulevad mängu pigem seal, kus on vaja selgitada, nõu anda,“  resümeerib Reino.