Eesti inimese jõukus põhineb tema kodu väärtusel

Kodu
Eesti inimese kena kodu

Eesti Pank viis 2013. aastal koostöös statistikaametiga läbi leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu. Uuringu tulemuste põhjal on Eesti leibkondadel teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt vähe vara.

Leibkondade küsitlusega koguti andmeid perede varade, kohustuste, sissetulekute ja tarbimise kohta. Euroala riikide seas on Eesti netovarade (leibkonna varade väärtus miinus kohustuste summa) mediaanväärtusepoolest Saksamaa ja Slovakkia järel viimasel kohal(Uuringu tulemusi ei ole veel avaldatud Läti ja Leedu kohta). Mediaanväärtus on keskmine näitaja, millest pooltel leibkondadel on rohkem ja pooltel vähem varasid. Eesti leibkondade netovara mediaanväärtus oli 2013. aastal 43 600 eurot.

Nii Eestis kui ka teistes riikides on netovarad leibkonniti ebavõrdsemalt jaotunud kui sissetulekud. Eesti netovarade jaotuse Gini koefitsient ehk ebavõrdsuse mõõdik on euroala riikide seas üks kõrgemaid.  Mida kõrgem on koefitsient, seda suuremat ebavõrdsust see väljendab.Koefitsient on Eestist kõrgem vaid Saksamaal, Austrias ja Küprosel. Varade ebavõrdsuse üks võimalik põhjus Eestis on kinnisvarahindade suured piirkondlikud erinevused.

Eesti leibkondade kõige väärtuslikum vara on nende peamine elukoht

Võrreldes euroala riikide keskmisega (60%) on koduomanike osakaal Eestis suurem (77%). Peamise elukoha väärtus moodustab keskeltläbi poole kõigist leibkondade varadest. See tähendab, et leibkondade jõukus sõltub suuresti nende kodu väärtusest.

Laenudest moodustavad Eestis lõviosa kinnisvaralaenud ning neist omakorda on suurima tähtsusega kodulaenud, mille osakaal kogu laenukoormuses on 85%. Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem (Eestis on laenu võtnud 37% majapidamistest, euroalal 44%). Laenukoormuse võrdlemisel tuleb aga arvestada, et selle optimaalne tase sõltub sissetulekust ning teistes euroala riikides on valdavalt suuremad sissetulekud kui Eestis. Võrreldes sama sissetulekutasemega riikidega on Eesti leibkondade laenukoormus siiski suhteliselt suur.

Eesti puhul võib esile tõsta ka selle, et enamjaolt on laenud noorematel leibkondadel ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on vanemate leibkondade seas palju selliseid inimesi, kes omandasid eluaseme tänu erastamisele ega pidanud seda laenuga ostma. Teiseks kujunes eluasemelaenuturg Eestis välja alles suhteliselt hiljuti, 2000. aastate alguses.

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut korraldatakse euroala riikides iga kolme aasta tagant. See on kõiki euroala riike hõlmav ulatuslik uuring, mis võimaldab võrrelda riikide leibkondade finantsseisu.Eestis viidi uuring läbi 2013. aastal ja selle jaoks küsitleti 2220 leibkonda. Järgmine leibkondade küsitlus viiakse Eestis läbi 2017. aastal.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised