31. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid. Kohustuse korraldada e-hankeid 70% ulatuses registris alustatud hangetest on aastast 2017 ja 100% ulatuses aastast 2018.

Riigihangete seaduse eelnõuga võetakse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi - klassikaline direktiiv, võrgustikudirektiiv ja kontsessioonidirektiiv.„Mida lihtsam ja kiirem on hanke korraldamine, eriti tänapäeva infotehnoloogiliste lahenduste juures, seda rohkem saavad nii hankijad kui pakkujad keskenduda olulisimale – lepingu kvaliteetsele ja maksumaksja jaoks soodsale täitmisele,“ ütles riigihalduse minister Arto Aas. „Uue seadusega toetame väärtuspõhisthankimist,“ lisas minister. Rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu märkis,et uue riigihangete seaduse väljatöötamisse kaasati 54 erinevat huvigruppi, organisatsiooni ja erialaliitu. „Nende panus koostöösse oli märkimisväärne ning eelnõus on kajastatud nii hankijate kui pakkujate parimad praktikad ja teadmised.“

Olulise muudatusena annab eelnõu hankijale võimaluse kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist esmajoones pakkujate endi kinnituste abil ning nõuda lisadokumentide esitamist üksnes edukalt pakkujalt. Kuivõrd ka eduka pakkuja kontroll toimub peamiselt elektrooniliste andmebaaside alusel, väheneb nii hankijate töö- kui ka ettevõtjate halduskoormus.

Eelnõu laiendab hankija võimalusi kõrvaldada riigihankest ebaausaid ettevõtjaid, sh lisandub hankijate poolt kaua oodatud võimalus kõrvaldada riigihankest ettevõtja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepinguid. Paralleelselt kõrvaldamise aluste  lisandumisega võetakse kasutusele heastamise instrument st ettevõtjale antakse võimalus  tõendada hankijale, et ta on rakendanud meetmeid, mis on piisavad tõendamaks tema usaldusväärsust, olenemata kõrvaldamise aluse olemasolust.