Uusarenduse ostjalt nõutakse hindamisakti

Korter
Korter uuselamus

Uus võlaõigusseadus kohustab kodulaenulepingutesse märkima ka tagatisvara väärtuse ning see on suunanud pangad hindamisaktide nõude suunas ka uusarenduste ostjaid. Arendajaid tabas nõue ootamatult ning nad peavad seda tarbetuks aja- ja rahakuluks.

Eelmisest nädalast kehtib uus võlaõigusseadus, mis kohustab kodulaenulepingutesse märkima ka tagatisvara väärtuse. Eestis tegutsevad pangad kinnitavad, et on seda juba varemgi teinud, võttes uusarenduste puhul aluseks kinnisvara müügihinna. Ent seadusemuudatuse jõustumise päevast alates otsustas Eesti suurim pank Swedbank hakata kodulaenu taotlejatelt uusarenduste puhul nõudma peale müügihinna ka kinnisvarabüroo eksperdihinnangut.

Seega lisandub Swedbankist laenu taotlejale kohustus tellida objektile hindamisakt kinnisvarafirmalt, kes otsustab, kas arendaja küsitu on turuhinnaga kooskõlas. Koduostjale tähendab see ühelt poolt aja- ja rahakulu, sest tüüpkorteri puhul tuleb arvestada umbes 150 eurose väljaminekuga, maja puhul suurema summaga. Ent teisalt saab ostja kindluse, et ei osta uut kodu selle tegelikust väärtusest kallimalt.

Nordea ja SEB pangad kinnitasid, et üldjuhul piisab neile endiselt müügihinnast, kuid igat laenutaotlust vaadatakse eraldiseisvalt ja põhjendatud kahtluse korral – näiteks kui pangale tundub korteri hind liiga kõrge või arendaja on pangale tundmatu – küsitakse juurde ka eksperdihinnang. Varem on hindamisakt olnud laenutaotlejale (ka Swedbankil) kohustuslik just järelturu kinnisvara ostes. Nüüd, kui seadus on juba jõustunud, töötab rahandusministeerium välja ka määrust, mis täpsustaks kinnisvara hindamise nõudeid.

Põhjust, miks Swedbank laenutaotlejalt eksperdihinnangut kohustuslikuna nõuab, pank otseselt ei avalda. „Krediidiandja teeb ise otsuse, millisel juhul hindab ise tagatisvara turuväärtust ja millal peaks klient tooma eksperdihinnangu kinnisvarabüroost,” ütles Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. Tema sõnul ei ole põhjus uusarenduste hindade suur kõikumine, Swedbanki hinnangul hinnad hoopis stabiliseeruvad. „Üldise hinnataseme muutuseks põhjust ei näe. Harjumaal on koos müügitempoga kasvanud ka laojääk, mis on jõudnud kõrgeimale tasemele pärast 2009. aastat,” lausus Siilivask.

Pikemalt vahendab teemat Delfi Ärileht.

Osale arutelus

  • Ann-Marii Nergi

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised