4. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hiljuti Tallinnasse elu- ja ärihoone LAEV kavandanud arhitekti Raivo Kotovi (KOKO arhitektid) sõnul hindavad uusarenduste kliendid hea asukoha ja sobivate ruumilahenduste kõrval senisest märkimisväärselt enam just arhitektuurset eristuvust ning keskmisest eksklusiivsemaid materjale. Ta tõi näiteks, et erilise arhitektuuriga hoone LAEV planeerimisel käidi läbi kümneid eskiise, et leida see üks eristuv idee, mis mereäärset asukohta vääristaks. “Eksklusiivse kinnisvara ostjad ei taha mingit järjekordset iseloomutut karpi, vaid otsivad kodu, mis neid vaimustaks või siis kinnisvara, mis investeeringuna ajaga kasvaks,” tõi Kotov esile. “Kõrged, kuni kuuemeetrised laed, katuseterrassidele sõitvad liftid, merevaatega saunad ja avatavate välisseintega siseterrassid on mõned näited erilistest lahendustest, mida me eksklusiivsust otsivatele klientidele kavandasime,” tõi Kotov näiteks. Kotovi sõnul on seesugused ekstralahendused oluline müügieelis.

Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd leiab, et iga arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ning kui keskkond seda võimaldab, peaks hoone oma asukoha tugevusi esile tooma. Rocca al Maresse äsja ehitama hakatud objekti puul peaarhitekt, et objekti asukoht on kesklinnast tulles piirkonna alguspunktiks ja olles ilmselgelt tõmbekeskuse visiitkaardiks, esitab see juba eos hoonele kõrgemad nõudmised. “Selline asukoht seab lati nii arhitektuursele lahendusele kui ka kvaliteetsemale materjalide valikule ning nõuab juba iseenesest eksklusiivsemat ja eristuvamat arhitektuurset lähenemist,” ütles Mänd. Ta lisas, et laevamotiiv sobitub elu- ja ärihoone puhul piirkonda hästi ning on asukohale igati kohane.  “Mul on hea meel, et maja saab konkreetse nime, mis teda iseloomustab ja asukohaga seob ning et see ei ole mõni järjekordne “plaza””, lisas Mänd. Peaarhitekt toob esile, et lisaks arhitektuurile jälgitakse elupiirkondade puhul üha enam, milline on selles piirkonnas infrastruktuur ning konkreetne arenguvisioon.