Autor: Lea Korem • 11. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Triin Reinsalu kõneleb 25. mail Kinnisvarauudised.ee konverentsil Säästlik hoone 2016 korterelamute renoveerimistoetuste kasutamise võludest ja valudest. Samuti räägib ta millised toetusmeetmed on Kredexil plaanis lähiaastatel.

Lisaks saad Säästliku hoone konverentsil teada, milliseid vigu tuleks ventilatsioonisüsteemide uuendamisel igal juhul vältida.

Säästlik hoone võtab kokku uuemad arengud ning lahendused, mis aitavad oluliselt raha kokku hoida.

Registreeri konverentsile siit.

Alates 2015. aasta aprillist väljastab KredEx rekonstrueerimistoetust uue meetme alusel.

Mis on kõige suurem erinevus eelmise, 2014 lõppenud toetusmeetmega?

Kõige olulisemana on nüüd kõigi toetuse määrade puhul kirjutatud lahti ventilatsiooni nõuded. 15% toetuse puhul tuleb teostatavate töödega saavutada 20% energiasääst, 25% toetuse puhul tuleb kindlasti rekonstrueerida küttesüsteem, soojustada fassaad, katus ja vahetada kõik vanad aknad, 40% toetuse puhul tuleb lisaks eelnimetatule tõsta külmasildade vältimiseks ka aknad soojustuse tasapinda või soojustada aknapaled ja paigaldada soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Lisaks eraldab KredEx seekordse meetme raames 50% toetust projekteerimistööde, omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi kulude hüvitamiseks. Taotlusi saab esitada vaid elektrooniliselt.

Millises mahus ja mis otstarbeks saab toetusi taotleda?

Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40%, Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. Ülejäänud osa rekonstrueerimistööde maksumusest tuleb kanda kas omafinantseeringu või laenu abil. Samas mahus saab taotleda toetust ka energiaauditi maksumusest juhul, kui energiaauditi koostamise kulud on tekkinud pärast 01.01.2014.Lisaks saab taotleda 50% määras toetust tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti maksumusest, kui see on koostatud pärast 01.01.2014.

Kes saavad toetust taotleda?

Toetust antakse enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamu suhtes, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna linna või valla omandis. Varaseimat korterelamu ehitusaastat sätestatud ei ole. Toetuse määr ei sõltu korterite arvust majas.

Millised eeltööd peavad korteriühistul enne taotluse esitamist tehtud olema? Kas on olnud ka juhuseid, et mõni taotlus on jäänud rahuldamata?

Enne taotluse esitamist peavad tööd olema planeeritud ning peab olema majaelanike nõusolek tööde teostamiseks ja nende finantseerimiseks. Toetust ei ole me mõnel korral saanud eraldada seetõttu, et projektis on puudunud energiatõhususarvutus või ei ole esitatud ventilatsioonilahendust. Taotlemisel on abiks ka tehniline konsultant, kes aitab ühistutel taotluse esitamiseks vajalikke dokumente kokku panna. Projektid läbivad ekspertiisi, mistõttu on menetlusaeg pisut pikenenud - ekspertiisi tulemusena võib olla vajalik projekt toetuse tingimustele enam vastavaks viia.

Kui palju on uue toetusmeetmes raha ja kas see võib enne toetusperioodi lõppu ka otsa saada?

Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetusmeetme maht on 102 miljonit eurot, millest saab hinnanguliselt korda teha 1 000 korterelamut. Toetust saab taotleda toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni - vahendeid peaks jaguma järgmiseks 3-4 aastaks. Maksimaalne toetusesumma on 1,2 mln eurot projekti kohta, kuid praktikas varasema meetme puhul selliseid toetussummasid ei taotletud. Hetkel on esitatud taotluste osas keskmine toetussumma 140 000 eurot.

Uue toetusmeetme raames on juba toetus eraldatud või projektid ekspertiisi saadetud 61 taotluse osas, vastav summa kokku on ligikaudu 9,3 mln.

Kas on soovituslik tehtavate tööde loetelu? Millised on kõige populaarsemad tööd, mida toetustega ette võetakse?

Kõikide toetuse määrade puhul tuleb parandada sisekliimat, see tähendab uuendada ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioon peab olema lahendatud mehaanilise sundventilatsiooniga. Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem on vajalik 40% toetuse taotlemisel. 15% ja 25% toetuse taotlemisel piisab elu- ja magamistubadesse värske õhu klappide ning vannitubadesse ja köökidesse mehaaniliste väljatõmbeventilaatorite paigaldamisest.

Sisuliselt saab meetme raames teha kõiki töid, mis on otseselt või ka kaudselt seotud maja energiatõhususega, lisaks ka mõned muud tööd, mis tagavad maja tervikliku rekonstrueerimise. Ennekõike on vajalik soojustada välisfassaad ja katus, rekonstrueerida kütte- ja ventilatsioonisüsteem, vahetada aknad soojapidavamate vastu ning soovitav on paigaldada soojustagatusega ventilatsioonisüsteem. Oluline on märkida, et meetme raames toetatakse ka taastuvenergiaseadmete kasutuselevõttu.

Renoveerimise juures räägitakse peamiselt küttesüsteemidest. Kas uue meetme jäärgi saab paigaldada korteritele ka jahutussüsteeme?

Uue toetusmeetme puhul on võrreldes varasema meetmega täpsustatud ventilatsiooninõudeid taotlejatele ja projekteerijatele. Ka eelmises perioodis oli nõutud sisekliima teise klassi tagamine, kuid kuna sisekliima standard annab erinevaid võimalusi, kuidas õhuvooluhulkasid arvutada, siis tekitas segadust, mis täpselt nõutud on. Uues perioodis on sisekliima tagamiseks vajalikud õhuvooluhulgad ruumide kaupa ära toodud, mis peaks tingimuste erinevat tõlgendamist vältima. Juurde on lisatud ventilatsioonisüsteemi maksimaalse mürataseme nõue kuna rekonstrueeritud hoonetes läbi viidud elanike küsitluses toodi ventilatsioonisüsteemi peamise puudusena välja just liigset müra.

Millise aja jooksul peab tööd saama teostatud?

Tööd tuleb teostada 2 aasta jooksul, seda tähtaega on mõjuvatel põhjustel võimalik ka 18 kuu võrra pikendada.

Kes on senini olnud kõige aktiivsemad toetuse taotlejad?

2014. aastal koostatud analüüs näitas, et rekonstrueerimistoetust on taotletud kõige rohkem Harjumaal ja Tartumaal, kõige vähem aga Hiiumaal ja Võrumaa. Rekonstrueerimise otsuse langetamist mõjutavad eeskätt küttehind ja leibkonna sissetulek.

Kas vastab tõele, et toetuse saamiseks peab välja vahetama ka juba paigaldatud plastaknad?

15% toetuse saamiseks ei ole vajalik aknaid vahetada, 25% ja 40% toetuse saamiseks tuleb välja vahetada vanad ehitusaegsed aknad, juba vahetatud aknaid vahetama ei pea. Kui näiteks 2005.a paigaldati korterile uued aknad, siis neid vahetama ei pea, välja on tarvis vahetada ehitusaegsed kahekordse puitraamiga aknad. 40% puhul tuleb kõik aknad, ka juba vahetatud, tõsta rekonstrueerimise käigus fassaadi soojustuse tasapinda või soojustada aknapaled vastavalt määruses esitatud nõuetele. Akende soojustuskihti tõstmine kõrvaldab külmasillad ja toob suurema energiasäästu. Lisaks paraneb hoone arhitektuurne välimus, kuna aknad ei jää soojustuse sisse "auku".