Kinnisvarafirmad metsa ei kipu

Metsamaa
Metsamaa vahendamine on spetsiifiline tegevus

Metsa- ja põllumaa müük ja vahendamine on võrreldes linnades asuvate eluhoonete vahendamisega küllalt spetsiifiline tegevus.

Sellel turul valitseb tihe konkurents ning kinnisvara vahendavad ettevõtted tegutsevad selles suure aja- ja töömahuga ning väikese kasumlikkusega valdkonnas suhteliselt ettevaatlikult.

Domus Kinnisvaras tegutsevatest maakleritest on ettevõtte juhatuse liikme Raul Reino sõnul metsamüügiga tegelenud mõni juba aastaid. Samas on valdkond tervikuna ettevõtte jaoks üsna uus – ettevõtte metsamüügi kompetentsikeskus on vaid mõned aastad vana.

“Selles sektoris toimub oluline arv tehinguid ning kinnisvarafirmade roll on seni siin olnud väike  – turul on palju suhteliselt agressiivselt tegutsevaid ülesostjaid ning meie mõte oligi olla seal vahel  sõltumatu vahendaja, kes suudab seista metsamüüjate eest ja läbi oma kompetentsi tuua kokkuvõttes müüjale rohkem raha kätte.”

Reino kinnitusel  on Domuses mitmeid inimesi, kes omal ajal töötasid juba metsamajandites ja hilisemas RMKs ning miks mitte seda kompetentsi ära kasutada.

“Metsamüük on  siiski meie jaoks suhteliselt uus tegevus, selles me kindlasti areneme ja püüame fookust seada.” Reino sõnul tegeletakse metsamaa kontekstis kõigega, ent peamine fookus on siiski metsamaa, kus peal ka mõni hoone või rajatis. “Seal on meie kompetents suurim. Sellisel juhul saavad meie spetsialistid juba hinnata, millised on müüja/omaniku  soovid ning sellest lähtuvalt seada edasi tegevusplaan.”

Kas jagada kinnistu tükkideks, müüa ositi erinevatele sihtgruppidele, müüa vaid raieõigust jne. Võimalusi on palju.

Pole väga tulus

Ka Arco Vara on metsa- ja põllumaade vahendamisega tegelenud juba aastaid ja see on üks vahendusteenuse haru, mida klientidele pakutakse. Ettevõtte vanemmaakleri Aivar Kaljulaidi sõnul jääb Arco Vara aastane vahendustegevuse maht vahemikku 100–200 hektarit. See ei ole kuigi suur hulk ning Kaljulaid tunnistab, et paljud kinnisvarafirmad ei tegele metsamaa vahendamisega seetõttu, et tegemist on mahuka ja aeganõudva tööga, mis pole vahendavale ettevõttele ka väga tulus.

Raul Reino sõnab säärase vahendustegevuse tulususe kohta, et ka metsamaa puhul on maakeri vahendustasu klassikaline 5% koos võimalike müügipreemiatega.

Aitab riske hajutada

Kui uurida, et kuidas suhtuvad spetsiifilised metsa kokkuostjad asjaolusse, et nendele konkurentsi pakutakse, vastab Kaljulaid, et otsest konkurentsi kokkuostjale ei pakuta, vaid aidatakse osapooltel üksteist leida. “Töömeetod on sama nagu kindlustusmaakleritel – meil on mitmed koostööpartnerid, kellelt võtame pakkumise ja parima pakkumise edastame kliendile ning sobivuse korral toimub tehing.”

Umbes sarnaselt kirjeldab metsamaa vahendustegevust ka Domuses Reino:  “Suurim lisaväärtus kliendile on maaklerit kasutades metsamaa puhul, et suudame otsepakkumisi tehes oksjonilaadset olukorda neile tekitada ning hinda üles kruvida. Meil on teada, millised ettevõtted mingites piirkondades kokku ostavad, kes on neist praegu just aktiivne, või kellel on portfell täis.”

Pikemalt loe metsamaa vahendamisest käesoelva nädala alguses ilmunud Äripäeva kuukirjast Kinnisvara.

 

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised