Autor: Eliisa Matsalu • 20. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kinnisvarapensioni ehk kinnisvara tagasirendi idee

Lähtudes vara väärtusest, hakkavad kinnisvaraomanikud saama igakuist tasu.

Kõik väljamaksed oleksid kui laenud koduomanikule ja makstud summadelt hakataks arvestama ka intressi. Intressikulu tekib iga kuu vastavalt väljamakstud kinnisvarapensionile.

Kui hüpoteek ehk korter või maja müüakse, tehakse tasaarveldus, liites kokku nii väljamakstud kinnisvarapensioni kui sellelt arvestatud intressi. Kinnisvara müügist üle jääv summa läheks pärijatele, nende puudumisel kohalikule omavalitsusele.

Idee pakkuda kinnisvara tagasirendi teenust riiklikul tasemel käis 2012. aastal välja tollane sotsiaalminister, praegune peaminister Taavi Rõivas.

Rõivase idee järgi oleks teenust pakkuma hakanud riiklik krediidiettevõte KredEx. Sihtgrupiks olnuks üksikud pensionärid, kelle kinnisvara on laenudega koormamata. Kinnisvarale oleks seatud KredExi kasuks hüpoteek ja sõltuvalt vara väärtusest hakanuks kinnisvaraomanik saama igakuist tasu. Leping kehtinuks kliendi surmani või lõppenuks poolte kokkuleppel.

Sel korral Rõivas Äripäevaga teenuse vajalikkusest rääkida ei tahtnud, vaid suunas vastamiskohustuse sotsiaalkaitseminister Margus Tshahknale.

Tsahkna ütles, et tänase valitsuse tööplaanis kinnisvarapensioniga tegelemist pole. „Mulle meeldivad ideed, mis võivad tuua lahendust ja leevendust pensionäridele. Teema on aga üsna keeruline ja vajaks väga tõsist läbimõtlemist,“ ütles Tsahkna ja lisas, et varasemate analüüside põhjal saab välja tuua, et teenuse pakkumise eelduseks on piisavalt kõrge väärtusega kinnisvara - madala väärtusega kinnisvara suurt pensionilisa ei anna.

KredExi juhataja Lehar Kütt tõdes, et nad on kinnisvara tagasirendi teenuse pakkumise võimalikkust põhjalikult analüüsinud. Paraku jõuti järeldusele, et kinnisvara hindade tõttu oleks teenusest kasusaajate ring geograafiliselt väga piiratud, mistõttu pole riigil otstarbekas teenust pakkuda.

„Vajadus teenuse järele on olemas, kuna Eestis on palju inimesi, kel on kinnisvara ja kes võiksid selle arvelt oma elujärge parandada,“ ütles Kütt. Ta lisas, et teenuse arengu seisukohalt on probleemiks see, et valdkond on reguleerimata ja seetõttu on ka raske tekitada usaldust teenusepakkuja vastu.

Pikemalt loe teema kohta Äripäevast.