Autorid: Lauri Leet, Lauri Leet, kaasautor • 21. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tööde mahtu ei kuulu ainult lambipirnide vahetamine. Vajadusel toetatakse ka valgustipostide, kaabelduse, juhtimisseadmete ja kõige muu kaasneva vahetamist. Ka tänavate kaeve- ja taastamistöödega on arvestatud. Märkimisväärne on ka omavalitsuste kokkuhoid valgustusele kuluvalt elektrilt. Kaob vajadus kulude kokkuhoiuks öösiti tänavavalgustust välja lülitada ja seda inimeste turvatunde arvelt,“ lausus majandus- ja taristuminister Kristen Michal.  

Eelnõu raames tahetakse aastaks 2023 vähemalt 22 000 tänavavalgustuspunkti üle viia kaasaegsele LED-tehnoloogiale, mille tulemusel väheneks märgatavalt valgustusele kuluv energia. Varasemalt toimunud seitsme linna tänavavalgustuse projekti puhul oli keskmine energiasääst 66%. Umbes pool säästust tulenes otse valgustite vahetusest ja teine pool valgustite nutikast juhtimisest. Elektritarbimise efektiivsuse suurendamine aitab omakorda vähendada õhku paisatava süsihappegaasi hulka. Kuna Eestis emiteeritakse 1 MWh elektrienergia tootmiseks ca. 1,1 tonni süsihappegaasi, siis on selle hulga vähenemine samm puhtama elukeskkonna poole. Projekte rahastatakse kogumaksumusest kuni 80 protsendi ulatuses, eesmärgiga anda rohkem toetust väiksema eelarvega omavalitsustele. Maksimaalselt toetatakse ühte projekti 3 miljoni euro ulatuses.  Tegevust rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest.