Kaugküttesektor areneb, nõuded ei tule järele

Andres Veske
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu esimees Andres Veske tõdes, et elektrist...

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) aastakonverentsil esitletakse värsket uuringut, kust selgub, et hoonetele ette nähtud energiatõhususe nõuete arvestuse põhimõtted on ajale jalgu jäänud ja ei arvesta arengutega kaugküttesektoris.

Ühingu esimees Andres Veske tõdes uuringu põhjal, et täna kehtivates energiatõhususe miinimumnõuetes on põhjendamatult kõrged eelised elektrist ja fossiilsetest kütustest toodetaval soojusenergial.

„Näiteks on kaugkütte suhtes eelisolukorras soojuspumbad, mis töötavad elektrienergial, samas kui kaugküte kasutab väheväärtuslikku taastuvat kütust. Teatavasti toodetakse Eestis ligi 90% elektrit põlevkivist, millel on oluline mõju keskkonnale. Soojuspumbad suurendavad elektritarbimist eriti just kõige külmemal ajal ja tõstavad sellega elektri tarbimise tipukoormuseid,“ selgitas Veske.

Veske tõi välja, et energiatõhususe miinimumnõuetes ei ole arvestatud viimastel aastatel kaugküttesektoris toimunud jõulist arengut.

„Tänaseks on biokütustest toodetud soojuse osakaal kaugküttes enam kui kahekordistunud. See võimaldab pakkuda kõrge energiatõhususega, keskkonnasõbralikku ja mõistliku hinnaga teenust. Selgelt on näha soojuse hinnalanguse trendi neis kaugküttepiirkondades, kus tegutsevad taastuvkütustel põhinevad koostootmisjaamad,“ nentis Veske.

Eestis levinud koostootmisel põhinev kaugküte pakub ühte efektiivsemat võimalust saavutada energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu suurendamise ning CO2 heitmete vähendamise eesmärke. Viimase kümne aasta jooksul on kaugküttesektoris toimunud väga kiired arengud. Sektorisse on investeeritud sadu miljoneid eurosid, mille eest on rajatud uusi taastuvkütustel põhinevaid koostootmisjaamu ja katlamaju ning korrastatud kaugküttevõrke.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised