Väärinfo võib kinnisvara ostjale kalliks maksma minna

Ilmas Räni
OÜs Õllenaut pruulmeister Ilmar Räni on pidanud maakleri ebaprofessionaalsuse...

Müüdava objekti kohta väärinfo jagamise tulemuseks on tehingute tühistamine ja pettunud ostjad, kehvemal juhul tuleb arvete klaarimiseks võtta jalge alla aega ja raha nõudev kohtutee, vahendab tänane Äripäev kinnisvara rubriigis.

OÜs Õllenaut pruulmeistri ametit pidav Ilmar Räni on pidanud maakleri ebaprofessionaalsuse tõttu kannatama kahel korral, rääkis ta kinnisvarakonverentsil "Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?” aruteluringis "Kes on klient ja milline on maakleri lepinguväline vastutus kinnisvaratehingu osapoolte ees?".

Esimese korteri puhul selgus puuduliku info tõttu alles notari juuresolekul, et eluase oli kaasomand. Pärast selle asjaolu ilmnemist kinnitas omanik, et korteri kaasomanike käest on müüginõusolek saadud ja ostja ei hakanud ka heauskselt sellele ise tähelepanu pöörama.

Kui korteris juba uute omanike remonditööd hoogu kogusid, ilmus välja eluaseme kaasomanik, kes otsustas pinna ise ära osta. Seaduse järgi oli tal selleks ka eesõigus ning nii tuli uutel asukatel kohvrid pakkida ning kulutatud aja ja rahaga hüvasti jätta.

Räni teiseks ebaõnnestunud tehingu objektiks oli maja. Maakleri väitel oli hoonel olemas kasutusluba, ostja käis maja ka kahel korral vaatamas. Hindamisaktid tegi Räni seejuures oma raha eest. "Siis aga selgus, et majal ei olnud ei tsentraalvett ega -kanalisatsiooni, kuigi väideti vastupidist. Ühtlasi puudus majal kasutusluba ning tuli teha ümberehitus, sest olemasoleval kujul ei oleks ehituslahendus vastanud päästeameti nõuetele,” rääkis Räni.

Kuna tegu oli usaldusväärses kinnisvarabüroos töötava maakleriga, puudus huvilistel alus kahtluseks. Ometi hakkasid vead järk-järgult välja tulema ja tehing jäi soiku. Segaduse hinnaks sedapuhku ostja poolt hindamisaktile kulutatud 360 eurot ja maha visatud aeg. 

Seadus ostjat kaitsma ei kohusta

Maaklerite tahtmatus end kurssi viia vahendatava objekti andmete korrektsusega ning praakreklaam on tekitanud teisigi anekdootlikke juhtumeid. Ebapädevate vahendajate korrale kutsumine on aga keeruline, sest seaduse järgi võib maakleri klient olla vaid müüja.

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse esimehe Ardo Lepa sõnul kehtib maakleritele Euroopa Liidu standard, mis seab vahendajad ostja suhtes moraalse vastutuse ette. Mingitest juriidilistest kohustustest aga rääkida ei saa. "Maakler, kes vara müüb, peab omandi kohta käiva teabe selgeks tegema registri järgi," märkis Lepp.

Info õigsus ja kogus, mille maakler on kohustatud edastama oma mittekliendist ostjale, on Lepa sõnul määratud Euroopa Liidu standarditega. "Kui müüja keeldub müüdava objekti kohta teavet avaldamast, lasub maakleril kohustus ostjat sellest teavitada. Kui maakler norme ei järgi, on ta ametisse sobimatu," märkis Lepp ja lisas, et kinnisvarabürood peaksid ebapädevad maaklerid ametist tagandama.

See aga ei tähenda, et ebaõiglase tehingu korral poleks ostjal võimalust oma õigust kohtu kaudu nõuda. Kinnisvarabüroo Uus Maa elamispindade tegevjuhi ja kutselise maakleri Eve Soppe sõnul saab rääkida võõrandamislepingutes mitmest seadustel põhinevast punktist, mis kehtivad igale müüjale ja toimivad ostja kaitseks. "Pealegi koolitatud maakler oskab müüjale juba müügiobjekti kohta infot kogudes varjamisest tulenevaid tagajärgi selgitada,” lisas Soppe.

Ostja huve kaitsevad punktid saavad selgeks, kui vaadata võlaõigusseaduse vastavaid paragrahve. "Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral saab ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja 225) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingu rikkumine, võib ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116-118 ja 223),” selgitas Soppe.

Viidatud seadusepunktid ei õigusta Soppe sõnul muidugi maaklerite ebapädevust ja kohus peaks olema viimane koht, kus tehingutega kaasnevaid detaile selgeks rääkida. Pealegi tähendab kohtutee ajakulu ja rahalist väljaminekut, mille peab hüvitama tavaliselt ostja positsioonil olija. 

Pikem teemakäsitlus keskkonnnas äripäev.ee

Osale arutelus

  • Lennart Käämer, Äripäeva kaasautor

Toetajad

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised