Autorid: Lauri Leet, Lauri Leet, kaasautor • 26. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Riigil ei ole plaanis ise asuma ehitama maju või omama hooneid, mis oleksid üürimajad. Eesmärk on, et kohalikud omavalitsused tuleksid ja taotleksid riigilt vahendeid, et siis koostöös erasektoriga elamuid rajada. Riik oma meetmetega lihtsalt toetab protsessi,“ selgitas Leppiman.

Need toetusmeetmed võivad tema sõnul olla erinevad - näiteks riigimaa eraldamine tasuta, pikaajalise käenduse andmine või ka siis ruutmeetripõhine toetus. Kõigi nende jaoks on aga vajalik kohaliku omavalitsuse aktiivsus. „Tõsi, vabariigi valitsuse prioriteet on suuresti suunatud Ida-Virumaale, aga see ei tähenda et kui sealt taotlusi ei tule, et siis oleks plaan luhta läinud,“ kinnitas Leppiman. „Septembriks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium üürimajade eriprogrammi, mille valitsus loodetavasti heaks ehk kiidab ning kõik detailid saavad selgeks siis,“ lisas ta samas.

Suunata energiatõhususele

Tema sõnul on riikliku üürikorteri programmi  idee üldiselt läbi elamumajanduspoliitika toetada riigi üldist majandus- ja ettevõtluspoliitikat. „Avalikule sektoril kuuluvat pinda, mida saaks välja üürida on eesti kinnisvaraturul kuskil 4%, sama, ajal kui paljudes Euroopa teistes riikides vastav protsent 20  - 40%.“

Saalist tulnud küsimusele, kas piirkondade konkurentsivõime tõstmisel ei oleks mõistlikum keskenduda töökohtade loomisele ja ettevõtluse soosimisele selle asemel et kinnisvara arendada, vastas Leppiman, et seda tehakse samuti ning kõik riiklikud meetmed töötavad kokkuvõttes kogumis. „Kohtudes kohalike omavalitsuste esindajatega on selgunud, et nii mõnelgi pool on probleem, et on olemas ettevõte, kes sooviks tootmist laiendada, aga pole kusagile majutada näiteks sadat inimest. Kohalikule omavalitsusele käib taolise probleemi lahendamine ilmselgelt üle jõu ja siin saabki riik oma meetmetega appi tulla,“ vastas Leppiman.

Lisaks on tema sõnul kogu selles diskussioonis kaduma läinud asjaolu, miks üürikorterite programm on just riigi energiamajanduse arengukava osa: riik saab oma toetuste poliitikaga väga selgelt suunata ka kinnisvaraarendust ja ehitust energiatõhususe suunas.

Üürielamufondi arendamiseks ja toetamiseks on riigi energiamajanduse arengukavas kokku ette nähtud 17,5 miljonit eurot.